Katseklaasis, kus oli etaanhapet, oli selge ja värvuseta lahus. Katseklaasis, kus oli munavalgu lahus, muutus lahus häguseks lahuses tekkis valge hägu. Järeldus: Katseklaasis, kus oli munavalgu lahus, munavalk denatureerus ja sadenes välja lahusest. Katseklaasis, kus olin etaanhappe, muutus lahuse pH-d ja see ei sadestunud-lahus jäi selgeks ja värvituks. Antud katse tõestas, kuidas pH muutmisel valgu molekulid lahuses ei agregeeru ja valk ei sadene välja pöördumatul denaturatsioonil lahusest. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega. Töö teoreetilised alused Veega segunevad solvendid põhjustavad valkude dehüdreerimist ja tekkib sade. Sadesti kontsentratsiooni vähenemisel lahustub tekkinud sade uuesti. Kui sadestit lisada ettevaatlikult ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, siis denatureerub valk pöörduvalt. Töö käik:
Katseklaasis, kus oli vaid munavalgu lahus, muutus lahus häguseks lahusesse tekkis valge hägu. Järeldus: Katseklaasis, kus oli vaid munavalgu lahus, munavalk denatureerus ja sadenes lahusest välja valge hägu näol. Katseklaasis, kus olin etaanhappe lisamisega muutnud lahuse pH-d, ei sadestunud kuumutamise tagajärjel midagi, vaid lahus jäi selgeks ja värvituks. Antud katse tõestas, kuidas pH muutmisel valgu molekulid lahuses ei agregeeru ja valk ei sadene pöördumatul denaturatsioonil lahusest välja. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega. Veega segunevad orgaanilised solvendid kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine ja valk sadestub lahusest välja. Kui sadestit lisada ettevaatlikult ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, siis denatureerub valk pöörduvalt. Tekkinud sade lahustub
Koagulatsiooni taga olevad energia (nõrgad jõud) Koagulatsiooni taga on järgmised jõud VdW kutsub esile liibumist, mida lähemal nad on (1) ElSt kutsuvad esile tõukumist, sest samamärgilised (2) Koagulatsiooni faktorid Esilekutsuvad faktorid on põrkumine niiviisi, et molekulide kaugus on võimalikult väike (esimene miinimum). Sellest kaugemal tõukuvad (esimene maksimum). Veelgi suuremal kaugusel aga liibuvad kuid ei agregeeru (teine miinimum). Mida suurem on AO, seda raskeminin toimub agregeerumine. 1.5kt peab olema suurem kui AO energia. Esilekutsuvad faktorid on seega mehaaniline mõjutamine ja temperatuuri lisamine, sest need muudavad põrkumist (soojusliikumine) Esilekutsuvad faktorid on ka elektrolüütide lisamine või elektrivoolu juhtimine. Seda seepärast, et need häirivad kaksikkihti ja ilma kaksikkihita on potentsiaal mida on vaja ületada 0 ja osakesed agregeeruvad.
saadud energiat. Eukarüootses rakus osalevad tubuliinist koosnevad mikrotuubulid (mikrotorukesed) näiteks kromosoomide jagunemises mitoosis (moodustavad mitoosikäävi), nad esinevad ka viburite ja ripsmete basaalkehades, pannes viburid ja ripsmed liikuma. Mikrotuubulid moodustuvad - ja -tubuliini heterodimeeridest. Polümeriseerimisreaktsiooniks on vajalik tubuliini dimeeri seostumine GTPga, torukeste depolümeriseerimiseks aga GTP hüdrolüüs GDPks. FtsZ ei agregeeru mikrotuubuliteks. Prosthecobacter- genoomis geen, mille järjestus väga sarnane eukarüoodi tubuliini geeniga, aga neil on ka olemas FtsZ geen. Artubuliinid (Nitrosoarchaeum genoomis on teubuliini geene, mis kõige sarnasemad eukarüootide vastavatele geenidele). Aktiin. Aktiinifilamendid koosnevad eukarüootidel kahest aktiininiidist, mis moodustavad helikaalse struktuuri. Niitide assambleerimine vajab ATP energiat. Aktiin osaleb
annaabi.ee 
