Niisiis, emba-kumba, kas emased või vajalikud ressursid/territoorium peavad olema ökonoomselt kaitstavad - vaid siis on eeldusi polügüüniaks. Paljude emaste või ressursside korraga kaitstavuse ökonoomsus omakorda sõltub ressursside või emaste levikutüübist (joonis 9.3). Kui viimased on levinud hajutatult nagu vasakpoolsel joonisel, siis paikneb ühel territooriumil keskmiselt vähe ressursse või emaseid ja eeldused polügüüniaks on väikesed. Kui ressursid või emased paiknevad agregeeritult, siis on sobivates kohtades olevatel territooriumitel ressursse keskmiselt palju rohkem kui kehvemates kohtades olevail territooriumitel, ja heade territooriumite omanikel on palju eeldusi polügüüniaks. Joonis 9.4 kujutab ühe liikidevahelise võrdluse tulemust, kust selgub, et sisalikel sõltub polügüünia aste (ühe isase kohta tulevate emaste keskmine arv) selle liigi emaste kodupiirkonna keskmisest suurusest
12. Limiteerivate asjaolude arvestamise vajadus optimaalse käitumise ennustamisel. Toitumiskäitumise optimaalsusmudelite koostamine pole lihtne, sest peale energia omastamise efektiivsuse on vaja arvestada paljude muude limiteerivate asjaoludega: alati pole energia omastamine peamine, mõnikord on defitsiitsed mikrotoitained (asendamatud aminohapped, karotinoidid, kaltsium vms.) limiteerivamad Kui toitumisalal on palju kiskjaid, siis on loomal kasulik toituda pigem agregeeritult paiknevaist kui hajusalt üle ala paiknevaist saakobjektidest. Põhjus: esimene toitumisviis võimaldab leida piisavalt toitu lühikeste efektiivsete retkede abil toidurikkaisse kohtadesse, teine aga sunniks viibima alal kaua, eksponeerides end kiskjaile 13. Rühmavaliku teooria, selle kriitika, tänapäevane seisukoht. Loomade käitumine on kõige paremini mõistetav, kui eeldada, et isend toimib liigi või loomarühma huvides, kuhu ta kuulub
Hemerijck (2013) jagab 23 Service-oriented capacitating- ALMP, childcare, education, reserach and the rehabilitation of disabled (liidrid Skandinaaviamaad, siis kontinentaal-E). Benefit-transfer compensating- old age, surviors, disabled (v.a rehabilitatsioon); töötus (v.a ALMP). Siin Skandinaavia, kontinentaal-E, vahemeremaad samal tasemel). NB! ahvatlev capacitating asju mõõta agregeeritult, kuid vananeva ja aktiveeriva ühiskonna puhul see ei pruugi olla adekvaatne; pigem on illustreerivad kulutused per inimene. HEAOLURIIGI EUROOPASTUMINE Erinevatel Euroopa riikidel erinev reaktsioon: Skandinaaviamaad- kõrge tööhõive ja võrdsuse saavutamine läbi avaliku sektori töökohtade arvu suurendamise Liberaalsed riigid- palju erasektori teenindusvaldkonna (odavaid) töökohti, järgides neoliberaalset dereguleerimise ja retrenchment’i joont.
Kõrgemal kasvavate liikide esinemist madalamatel kõrgustel piirab konkurents. Madalamal esinevate liikide kasvamiseks kõrgemal on vajalik teiste taimeliikide `tugi' (fastsilitatsioon e. soodustamine). Liikide ruumiline paiknemine mõjutab konkurentsi: näide nelja liigiga, kus neid kasvatati monokultuuris ja 3- või 4-liigilises segus, madal ja kõrgel tihedusel. Lisaks varieeriti ruumilist struktuuri- isendid olid jaotunud kas juhuslikult või agregeeritult (sama liigi isendid gruppidena). Paarikaupa kasvades soodustas laigulisus nõrku ja surus maha tugevat liiki. Juhuslik jaotus annab eelise tugevatele. Klassikaline vastus liigisisene konkurents on tugevam, sest sama liigi isendite nõudlused kattuvad (seletus eelnevale segasele tekstile. Nullkoosluse katse!!! Nullkooslus- ühes potis üks taim, teises teine ja kolmandas kolmas. Kooslus- kõik taimed ühes potis. 2. näide, kus liikide ruumiline paiknemine mõjutab konkurentsi: Uuriti Alnus
on see, et tagamaks ressursi optimaalse iseuuenemise, ei tohiks toitujad erinevaid toitumiskohti külastada mitte juhuslikult, vaid süsteemipäraselt, kindlate ajavahemike järel. Alati pole toitumisel peamiseks väljakutseks energia omastamine, mõnigi kord on limiteerivaks hoopis vajadus defitsiitsete mikrotoitainete järele, nagu asendamatud aminohapped, karotinoidid, kaltsium vms Kui toitumisalal on palju kiskjaid, siis on loomal tihti kasulik toituda pigem agregeeritult paiknevaist kui hajusalt üle ala paiknevaist saakobjektidest. Optimaalsusmudelite kohaselt on põhjuseks see, et esimene toitumisviis võimaldab leida piisavalt toitu lühikeste efektiivsete retkede abil toidurikkaisse kohtadesse, teine aga sunniks viibima ohtlikul alal väga kaua, eksponeerides end sellega potentsiaalseile kiskjaile. Ühine joon kõigile sellistele mudelitele on see, et sellisel moel püütakse selgitada,
(plankton, seemnetaimed) · Regulaarne on iseloomulik klonaalselt (risoomidega vms) paljunevatele taimedele (maikelluke), regulaarselt paiknevad ka sellised loomad, kes omavad toitumis-, pesitsusterritooriumi, mida nad kaitsevad (lõvi). · Agregeeritud koondumine rühmadesse, kohtame tihti klonaalsete (vegetatiivsete) taimede puhul (mättad), agregeeritult paiknevad ka mitmed loomad, kes moodustavad karjasid, parvesid. On sellistele liikidele kasulik kahte moodi on välja arenenud sotsiaalne käitumismudel ja karjas liiklemine parandab indiviidi julgeolekut (primaadid, suured sõralised); karjaefekt e. isekus indiviidid kogunevad karja eesmärgiga mitte olla kiskjale esimene saak saaklooma ja kiskja vahel oleks teine karjaliige (sebrad); sotsiaalne struktuur tööjaotus, suhtlus (sipelgad,
annaabi.ee 
