AINE AGREGAATOLEKUTE MUUTUMINE Agregaatolekuks nimetatakse ühe ja sama aine tahket, vedelat ja gaasilist olekut. Agregaatoleku muutumiseks nimetatakse aine üleminekut ühest agregaatolekust teise. Kehi, milles aine on tahkes olekus, nimetatakse tahketeks kehadeks. Vedelas olekus aineid nimetatakse vedelikeks. Gaasilises olekus aineid nimetatakse gaasideks. TÄIDA LÜNGAD. KIRJUTA NOOLTELE, MILLINE NÄHTUS TOIMUB. Sulamine on aine üleminek .................................. olekust ....................... . Tahkumine on aine üleminek ............................... olekust ..................... . Aurustumine on aine üleminek .............................. olekust ...................... . Kondenseerumine on aine üleminek ........................ olekust ...................... .
V=? 5. Siseenergia ja selle muutumine. Molekulaarkineetilise teooriast lähtudest on keha siseenergia tema kõikide molekulide ( ka aatomite, ioonide, vabade elektronide jt. ) keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise mõju ( jõu ) keskmise potentsiaalse energia summa. Gaasidel on molekulide keskmine kineetiline energi keskmisest potentsiaalsest energiast tunduvalt suurem - seetõttu on agregaatolekuks gaasiline olek. Vedelikes on molekulide keskmine kineetiline energia molekulide vastastikuse mõju keskmise potentsiaalse energia absoluutväärtusest väiksem, tahkistes aga veelgi väiksem - seetõttu on agregaatolekuks vedel või tahke kuju. Energiahulka, mida keha soojusvahetuse teel saab või ära annab, nimetatakse soojushulgaks, mille tähis on Q ja mõõtühik 1 J. Kui agregaatoleku muutust ei toimu,
Ioniseerimata gaasi ja kergelt ioniseeritud gaasi käitumise määravad valdavalt gaasi osakeste binaarsed (kahe osakese vahelised) põrked. Kui gaasi ionisatsiooniaste on piisavalt kõrge, hakkavad selle käitumist olulisel määral mõjutama elektrodünaamilised ja magnethüdrodünaamilised efektid. Teatud piirist loetakse sellist aine olekut plasmaks. Plasmal leidub tahkiste, vedelike ja gaasidega võrreldes võrdlemisi erinevaid omadusi, mistõttu loetakse teda eraldiseisvaks agregaatolekuks (aine neljandaks olekuks). Erinevalt gaasilisest olekust võib plasma magnetvälja olemasolul moodustada struktuure, nagu näiteks filamendid, joad ja kaksikkihid. Plasma on universumis tavaaine kõige levinumaks agregaatolekuks, millest enamik eksisteerib hõreda galaktikatevahelise plasmana ja tähtedes. 3.3.1 Elektrilised potentsiaalid Äike on näide Maa pinnal esinevast plasmast. Tüüpiliselt tekib äikese 100 miljoni
annaabi.ee 
