hindade ja turukaitse omavate riikide tootjatele makstud hindade lahknevus. Turukaitse ja sekkumise tulemusena enamikus Euroopa maades pääses põllumajandus majanduskriisist, kuid suurendas edaspidist ületootmist. Protektsionism ja turgudesse sekkumine 19. saj lõpul ja 1930ndatel majanduskriisi ajal ning edaspidised teise maailmasõja järgsetel aastatel antud tulude ja hinnagarantiid soodustasid hilisemad ületootmist ja riigieelarvete ülekoormust Lääne-Euroopa riikides. Agraarstruktuur laiem jaotus: sotsiaalne, majanduslik, tootmislik. Kitsam jaotus: taimekasvatus, loomakasvatus, alternatiivpõllumajandus. Agraarstruktuuri all mõistetakse kõiki tegureid, mis mõjutavad maamajanduse, sealhulgas põllumajanduse arengut. Agraarpoliitika eesmärgiks on luuga eeldused maaettevõtluse isetoimetulekuks ja maaettevõtluse riikliku arengu soodustamiseks, eesmärgiga toota efektiivsemalt, kvaliteetsemalt ja rahvusvaheliselt
töömotivatsiooni. Sellele lisandus paari aastakümne vältel peaaegu palgata töö, töötasu jõudis enam-vähem rahuldavale tasemele alles 1960. aastate lõpuks. Absoluutse laostumise ja lootusetuse periood kestis N. Liidu põhialadel veerand sajandit 1953. aastani, Eestis ja teistes Baltimaades leevendus olukord mõne aasta järel. Ratsionaalse ja efektiivse tootmise arengut piiras ainuvalitsev suurettevõtete süsteem, edukuse tagaks mitmesuguste vormidega agraarstruktuur. Ühtlasi puudusid majanduslikud võimalused suurettevõtetele tootmisbaasi kiireks rajamiseks. Samuti piiras niigi väheste tehnikavahendite efektiivset kasutamist nende rakendamine ebaratsionaalses vormis masina-traktorijaamade kaudu kuni 1958. aastani. Soodsalt mõjus Eesti põllumajandusele N.Liidu kroonilise toiduainetepuuduse taustal kujunenud majanduspoliitika: Balti maadesse suunati rohkem tootmisressursse, teades, et neid kasutatakse efektiivsemalt
töömotivatsiooni. Sellele lisandus paari aastakümne vältel peaaegu palgata töö, töötasu jõudis enam-vähem rahuldavale tasemele alles 1960. aastate lõpuks. Absoluutse laostumise ja lootusetuse periood kestis N. Liidu põhialadel veerand sajandit 1953. aastani, Eestis ja teistes Baltimaades leevendus olukord mõne aasta järel. Ratsionaalse ja efektiivse tootmise arengut piiras ainuvalitsev suurettevõtete süsteem, edukuse tagaks mitmesuguste vormidega agraarstruktuur. Ühtlasi puudusid majanduslikud võimalused suurettevõtetele tootmisbaasi kiireks rajamiseks. Samuti piiras niigi väheste tehnikavahendite efektiivset kasutamist nende rakendamine ebaratsionaalses vormis masina- traktorijaamade kaudu kuni 1958. aastani. Soodsalt mõjus Eesti põllumajandusele N.Liidu kroonilise toiduainetepuuduse taustal kujunenud majanduspoliitika: Balti maadesse suunati rohkem tootmisressursse, teades, et neid kasutatakse efektiivsemalt
annaabi.ee 
