Soome majandus 19.-20. sajand
keisririigi majanduselust.
Aeglane, ent tulus majanduslik areng
Nii nagu Soome väliskaubandus nautis Venemaal õigusi, mida Venemaal ei olnud Soomes, nii
olid ka soomlased kodanikena paremas seisus kui venelased. Neis õiguslikes raamides avanes
Soome tööstusel võimalus ekspansiooniks keisririigi aladele ajal, mil keisririik keskendus
suurriiklikele positsioonide tugevdamisele ja imperialistlike pürgimuste lõpuleviimisele.
Aeglaselt industrialiseeruva, agraarmajandusega keisririik tarvitas oma jõuvarud selle
laienemisele ja suurte alade hoidmiseks vajatava sõjaväelise jõu ülalpidamiseks, mistõttu
majanduslik ja ühiskondlik areng kulges aeglaselt. Soome tööstus pääses
eeskäepositsioonidele Vene ostuvõimelistel turgudel.Soomel oli võimalik läänemaadest
hankida kapitali, tarvitada oma maa tooraineid ja odavat tööjõudu ning alati laienev keisririik,
mille osa Soome teatud mõttes oli, oli Soome tööstuse koloonia. Selles turupiirkonnas