Eesti Demokraatlik Erakond (EDE) Jaan Tõnissoni Partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija. 1917. mais kutsuti kokku partei asutamiskongress. Üldilmelt ja liikmeskonnalt sarnanes väga oma eelkäijale. Tugineti vanema põlve haritlastele, rikastele talupoegade ja Tartu eesti linnakondanlusele. Põhja-Eestisse ulatus mõju väga tagasihoidlikult. Mõjukuse suurendamiseks kutsuti Tlnas ellu tütarerakond, millega veidi hiljem liitus ka Jaan Poska. 1917. kevadel tekkisid ka 2 agraarerakonda: Jaan Hünerson ja August Jürman. Nende üleskutse tulemusena sündis Eesti Maaliit (EML). Põhja-Eestis Eestimaa Talurahva Liit Tõnis Jürine eesotsas. 1917 lõpp- 1918 alguses sulasid enam-vähem kokku. Tegutsesid Maaliidu nime all, ka nende ajaleht kandis Maaliidu nime. Maanõukogu valimised: I etapp valimiskoosolekud valdades 23. maiks valdadest valijameeste valimised. I etapp toimus ettenähtud ajal. Enamikus valdades oli esindatud ainult 1 valimisnimekiri. 26
Eduerakonna järeltulija. 1917. mais kutsuti kokku partei asutamiskongress. Üldilmelt ja liikmeskonnalt sarnanes väga oma eelkäijale. Tugineti vanema põlve haritlastele, rikastele talupoegade ja Tartu eesti linnakondanlusele. Põhja-Eestisse ulatus mõju väga tagasihoidlikult. Mõjukuse suurendamiseks kutsuti Tlnas ellu tütarerakond, millega veidi hiljem liitus ka Jaan Poska. , agraarparteid, 1917. kevadel tekkisid ka 2 agraarerakonda: Jaan Hünerson ja August Jürman. Nende üleskutse tulemusena sündis Eesti Maaliit (EML). Põhja-Eestis Eestimaa Talurahva Liit – Tõnis Jürine eesotsas. 1917 lõpp-1918 alguses sulasid enam-vähem kokku. Tegutsesid Maaliidu nime all, ka nende ajaleht kandis Maaliidu nime. ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, Maanõukogus esialgu erakondlikke fraktsioone ei tekkinud, oli vaid sotsialistlik ja demokraatlik blokk. Esimehe kandidaadid: sotsid Artur Vallner, demokraadid Päts. 21
Kolmaski eripära: Jaan Tõnisson on tulnud välisministri kohale. Tegemist ainsa juhusega, kus mõlemad mehed olid valitsuses koos. Valitsus taotles riigikogult erivolitused majanduskriisi vastu, rakendas neid õige laieldaselt ja ilmselt just need erivolitused saidki valitsusele saatuslikuks. Valitsus lahkus seoses sellega, et toimusid poliitiliste jõudude ümbergrupeerimised: toimusid erakondade ühinemised: Eesti Rahvaerakond ja Eesti Kristlik Rahvaerakond - 1931. aastal ühinesid. Kaks agraarerakonda Põllumeestekogud ja ... ühinesid. Uueks nimeks sai Põllumeestekogude, põllumeestekogude ja asunike koguks. Selline ühinenud agraarerakonna loomine mõistlik samm. Asunike staatus hakkas järkjärgult sarnanema vanapõllumeestega. Tulenes ennekõike majanduskriist - tabas kõige rängemalt põllumehi - algas maa võitlus linna vastu. Vastukaaluks maaerakondade ühinemiseks ja peaaegu ühel ajal