Seda laadi ajaloovaade ei olnud mitte ainult rahvuslik, vaid ka luterlik. Kultuuritegelaste päritolu seotud vennastekogudusega. Kui kahe maailmasõja vahel etapleerus eesti teaduslik mediavistika, siis sellest samast Jakobsoni-Merkeli ideestikust kuigi kaugele ei mindud. Tõusis nõudmine kirjutada Eesti ajalugu. Kui varem oli vaadeldud, et on saksa linn, siis 30ndatel selgus, et linnade enamus olid mittesakslased. Hakati keskenduma maa- ja linnaeestlaste ajaloole. Eestis kõige enam jõudis agraarajaloos teha Blumfelt. See oli oma aja kogu maailma medievistikas üsna innovaatiline. Eesti kui koht, kus hakati kasutama statistilisi-massilisi andmeid maarahva uurimisel. Blumfelt ei doktoritöö hävis sõjas, töötas hiljem Rootsis. Samas traditsioonis jätkati keskaja agraaraja uurimist ka Nõukogude Eestis Sulev Vahtre poolt, mis on andnud ka jääva väärtusega tulemusi. Uuesti hakkas teemade ring laienema 70. aastate lõpus. Varem käsitletid ainult agraarajalugu
Kui algne plaan oli, et iga mõis tuleb võtta eraldi vaatlemise alla. Hakkab toimuma üldise hinnangu alusel, kiirelt. Kestab septembrini 1805. Paljud talud leidsid, et hinnangud ei vasta talu tegelikule kandevõimele ja on ülepingutatud. Ei ole reaalset maaviljakust silmas peetud. 1805. aastal puhkeb Eestimaa kubermangus rahutuste laine. Talupoegade arusaam seadusest oli midagi muud. Liivimaal saab oluliseks eestvedajaks Friedrich Wilhelm von Sivers. Temal on agraarajaloos oluline koht. 1792. aastast oli olnud Liivimaa aadlimarssal, pärast seda teenis pikka aega maanõunikuna. Suhtles lähedalt keisriga. Hiljem sai temast Kuramaa kuberner. Tema eestvedamisel hakatakse arutama talurahva küsimust. Arutelu jätkus ka 96.-97. aastal. Paul I aeg. Paul I-le esitatakse eelnõu. Esildis seisnes: 1) Mõte, et talurahva koormised tuleb kooskõlla viia talude tegeliku kandevõimega, ehk talude tegelike sissetulekutega.
annaabi.ee 
