Näiteks ämblikud, maod, liftid, lendamine jne. · Agorafoobia hirm ,,ebaturvaliste" avalike kohtade ees. Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat. See on hirm kõiksuguste avalike kohtade ees. Samuti ka selliste kohtade ees, kust põgenemine n.ö. turvalisse kohta on suhteliselt raske nagu näiteks väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, liiklusvahendid (lennukid, bussid, rongid) jne. Agorafoobiaga kaasneb peaaegu alati paanikahoog. Spetsiifiline foobia ehk lihtfoobia on foobia, mis on seotud ühe kindla nähtuse või olendiga. Lihtfoobiatest sagedaseimateks loetakse: · akrofoobiat (hirm kõrguste ees) · arhanofoobiat (hirm ämblikute ees) · klaustrofoobiat (hirm suletud kitsaste ruumide või kohtade ees) · ahluofoobiat (hirm pimeduse ees) · aviatofoobiat (hirm lendamise ees) Veel tuntumaid foobiaid:
Agorafoobia kõige tavalisem tunnus on ehk ärevus kodust või ,,turvalisest isikust" lahkuda (tavaliselt abikaasast, partnerist, vanemast või lihtsalt kellestki, kes on eriti tähtis) eemaloleku pärast ning nimetatud foobia tekitajaks on paanikahäire. Võib juhtuda, et välditakse täielikult 6 üksinda autoga sõitmist või kardetakse üksinda sõita kaugemale kui teatud punktini kodu lähedal. (Bourne, 2007: 26). Kui tegemist on agorafoobiaga, ei kardeta mitte ainult mitmesuguseid olukordi, vaid ollakse üldjuhul enamus ajast ärevuses. Selline ärevus tekib aimdusest, et võidakse sattuda olukorda, milles tekib paanika. Mis juhtuks näiteks siis, kui kutsutakse kohta, mida tavaliselt välditakse ja peaks selgitama, miks ei taheta sinna minna? Või mis juhtuks siis, kui äkitselt jäetakse üksinda? Tõsiste piirangute tõttu oma tegevuses ja elus võidakse olla depressioonis.
kutsutakse ärevussündroomiks. Ärevussündroomi kirjeldab pidev füsioloogilise erutusseisundi kogemine, hirmu tajumine, pidev ohu ootamine, kontakti vältimine ning vahest ka spetsiifilisemate hirmude ja foobiate tekkimine. Peamised ärevussündroomi avaldumise viisid on järgmised: Paanika sündroom ( tihti esinev ja korduv pinge tunde tekkimine koos füüsilise ebameeldivustundega. Tihti seotud agorafoobiaga, mil inimene kardab avatud ruumi, kuna pole võimeline sealt kiiresti ja takistusteta ohutusse kohta põgenema) Liht ehk spetsiifiline foobia (ebamõistuspärane esemete ja olukordade kartus) Sotsiaalfoobia ( hirm saada kaasinimeste poolt kritiseeritud ning sattuda häbiväärsetesse situatsioonidesse) Üldine ärevussündroom ( mitmed ebareaalsed mured eri eluvaldkondades) Obsessiiv-kompulsiivne häire (õpitud käitumismallid, millest on raske loobuda kuid mis pakuvad hetkelist