Muusika tempo ja dünaamika terminid Piano- vaikselt Forte-valjult Crescendo-valjenedes Diminuendo-vaibudes Accelerando- kiirendades Ritenuto-aeglustades Presto-väga kiiresti Prestissimo-ülikiirelt Allegro- kiiresti, rõõmsalt Allegretto- liikuvalt, kergelt Andante- rahulikult, jalutades Largo-laialt, aeglaselt Moderato- parajalt, mõõdukalt
Dünaamika Tempo Tämber Kodus õppimine Dünaamika on muusikateose helitugevus ja selle muutumine . Selle väljenduseks on märgid ja itaaliakeelsed sõnad Piano - Vaikselt mp – metsopiano - poolvaikselt p – piano - vaikselt pp – pianissimo -väga vaikselt ppp – piano pianissimo -ülivaikselt Forte - Valjult mf – metsoforte - poolvaljult f – forte - valjult ff – fortissimo - väga valjult fff – forte fortissimo - ülivaljult Diminuendo - vaibudes fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Diminuendo Diminuendo - vaibudes fff-ff–f–mf–mp–p–pp-ppp Crescendo - valjenedes ppp - pp- p - mp – mf– f– ff– fff Crescendo Crescendo – valjenedes Ravel “Boolero” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff Mussorgski “Härjavanker” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp
Tempo on heliteose esitamise kiirus. largo laialt, väga aeglaselt adagio rahulikult andante rahulikult, jalutades moderato parajalt, mõõdukalt allegro kiiresti allegretto liikuvalt, kergelt presto väga kiiresti prestissimo ülikiiresti Dünaamika on heliteose esitamise tugevus ja selle muutumine. pianissimo (pp) väga tasa mezzopiano (mp) poolvaikselt piano (p) vaikselt forte (f) valjult mezzoforte (mf) poolvaljult fortissimo (ff) ülivaljusti crescendo valjenedes diminuendo - vaikides
tähtnimed – pane tähele heses! altereerimine – diatoonilise heli kõrgendamine või madaldamine alteratsioonimärgid – diees, bemoll, dubldiees, dublbemoll, bekarr noodi ette kirjutatud – juhuslik märk, mitte võtmemärk noodivõtmed: sopranivõti (1. joonel), metsosopranivõti (2. joonel), aldivõti (3. joonel), tenorivõti (4. joonel), baritonivõti (5. joonel) näitavad esimese oktaavi c asukohta dünaamika – teose esitamise tugevus ja selle muutmine (lahku – mezzo piano, forte fortissimo) üksikute helide rõhutamiseks – marcato, forzato, sforzato, fortepiano, > jne meloodia – ühehäälne muusikaline mõte, helide organiseeritud järgnevus meloodiajoonis – helikõrguste liikumise suund, mis moodustab meloodia välise kuju kulminatsioon – kõige suurem emotsionaalse pinge moment meloodia arengus, tavaliselt tõusvas liikumises artikulatsioon – helide omavaheline sidumine või eraldamine (legato, staccato – katkendlikult, staccatissimo, portato)
,,Kus põhjalahe kohiseb" , ,,Kuldrannake", ,,Malemäng", ,,Ärka üles, isamaa", ,,Laul rõõmule". Hilisem looming: ,,Küla kõrtsis", ,,Pilvedele". Läte soololauludest tuntuim on Primula veris. Orkestri teosed: avamäng ,,Kalevala", ,,Eesti tants", ,,Tempo di mazurka". Vokaalsümf: ,,Rändaja ja tähed". Muusikalised väljedusvahendid Meloodia ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte, meloodia joonis. Dünaamika heliteose tugevus ja selle muutumine, ppp piano pianissimo, pp pianissimo, p piano. tempo, agoogika, tämber, register, meetrum, rütm, harmoonia,helistik, helilaad, faktuur. Rudolf Tobias 1873 1918 Esimene Eesti komponistidiplomiga helilooja. Suurepärane orelimängija, dirigent ja muusikakirjanik. Sündis Hiiumaal Käinas, kolis Kullamaale hiljem. Esimene muusikaline haridus isalt, kes oli köster. Gümnaasiumi kõrvalt sai muusikateooriatunde ja oreliõpetust Tallinnas toomkiriku organisti juurest
Miksolüüdia-so,moll-ra,duur-jo,dooria-le,früügia-mi,lüüdia-na Helilaad-omanäolise kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates suhetes. Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereeritud häälest
· (15aas.)Leipzigi konservatooriumisse Saksamaale · elu taanis · 1866-1874 Oslos dirigent,helolooja,muusikaõpetaja · 1867 muusikaakadeemia Romantismile iseloomulikud jooned: · zanridest eelistas miniatuure,tsüklitesse jagatuna · suurteostestoli erandlik klaverikontsert a-moll · kirjutas programmilist muusikat-pealkirjastatud " peab sisaldama sisuseletust" · näiteks: orkestrisüit "peer gynt" · muusikas on palju kontraste-dünaamika, tempo muutused, agoogika,rütmikas,vaheldusrikas · lõputud meloodiad I osa "Hommikumeeleolu" · rahulik · mänglev · lõpus kõrgemad noodid II osa " Ase surm " · teema on ühesugune · leina meeleolu · sünge,hirmuäratav · aeglane · rahulik · ärevaks tegev III osa "Anitra tants" · idamaine muusika · mänglev,hüplev · tantsuline · tempokas · kõrged noodid IV osa "Mäekuninga koopas" · ähvardav algus · salapärane · läheb kõrgemaks järjest
A 1)Romantismi peamised tunnusjooned on väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia(rikastati juhusike kõrgenduste, madaldustega), mis on üles ehitatud kõrvalastemete akordidele. Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt. Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming. Romantism avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Tekkisid instrumentaal ja vokaaltsükkel. Rütmika uutus vaheldusrikkamaks (trioolid, punkteeritud rütm), tempo muutus äärmuslikuks (agoogika). Dünaamika oli nüanssiderikas ja varjunditerohke. Sümf orkestri pillid omandasid tänapäeva kuju.Lemmikpilliks kujuned klaver, millel anti emotsionaalselt lüürilisi lugusid edasi. 2) Beethoven kirjutas 9.sümfoonia praktiliselt kurdina ning see oli helilooja viimane teos. See kannab endas vabaduse ja rõõmu ideed. Püüdu läbi kannatuste võidule. Schuberti sümfoonial on kaks osa. Säilinud on visandid ka kolmanda osa jaoks. Oma eluajal helilooja seda teost ei kuuln
1.20. sajandi muusikastiilid ja heliloojad 1) impressionism C. Debussy, M. Ravel 2) ekspressionism A.Schönberg, A.Berg 3) neoklassitsism I. Stravinski, C.Orff 4) hilisromantism R.Strauss, G. Mahler 5) avangardism J.Cage, H. Sctockhausen 2. Dodekafoonia- 12. heli muusika (ühes oktaavis) Ülesehitus: 1) algkuju (seeria) 2) vähikäik 3) peegelkäik 4) peeglivähikäik 3. Mõisted meloodia- eri kõrgusega helide järjestus tempo- heliteose kiirus dünaamika- helitugevuse muutumine tämber- helide kõlavärv agoogika- tempo muutus intervall- kahe heli kaugus üksteisest, mõõdetakse toonides vaimulik muusika- kiriku tarbeks kirjutatud muusika ilmalik muusika- muusika, mis ei ole seotud kirikuga vokaalmuusika- inimhäälele kirjutatud muusika instrumentaalmuusika- pillimuusika liturgia- jumalateenistus liturgiline muusika- jumalateenistuse tarbeks kirjutatud muusika vorm- muusikateose ülesehitus zanr- muusikateose liik missa- katoliku kiriku jumalateenistus ja sellele v
Mozart kirjutas ooperi "Figaro pulm " aastal 1786 Viinis koos Lorenzo Da Pontega. See koosneb neljast osast. Kuigi nimetatud ooperit oli Viinis alguses keelatud esitada, sest tegi nalja aristokraatlikuse üle, muutus see hiljem Mozarti üheks kõige õnnestunumaks teoseks. Kõige tuntum ongi ooperi avamäng. "Figaro pulma " avamäng on minu meelest väga gratsiiline, mänglev ning on täis rahulikkust kuid samas ka hoogsust ja vallatust. Läbi terve teose toimus mezzoforte ja fortissimo vaheldumine, mis muutis selle väga hüplevaks ning tempo oli suhteliselt kiire. Teine teos oli samuti Wolfgang Amadeus Mozarti teos: Klaverikontsert nr. 25 C-duur, mille Mozart lõpetas 4. Detsembril aastal 1786. Kuigi ta kirjutas pärast seda veel kaks klaverikontseri oli see teos viimane 12 suurest klaverikontserdist. Klaverikontsert nr. 25 C-duur koosneb 3 osast: Allegro Maestoso, Andante ja Allegretto. Seda esitas sümfooniaorkester ja pianist Irina Zahharenkova, dirigendi eestvedamisel
· A capella laulu esitamine instrumentalsaateta' · Akord kolme või enama heli kooskõla · Allegretto liikuvalt, kergelt · Allegro kiiresti, rõõmsalt · Andande rahulikult, jalutades · Bekarr märk, mis tühistab dieeside ja bemollide mõju · Bemoll mark, mis madaldab heli pooltooni võrra · Crescendo valjenedes · Diees mark, mis kõrgendab heli pooltooni võrra · Diminuendo vaibudes · Duur rõõmsakeelne helilaad JOst JOni · Dünaamika helitugevus ja selle muutumine muusikalises teoses · Forte valjult · Fortissimo ülivaljusti · Harmoonia helide kooskõla; õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest · Helilaad antud ajastule või kultuurile omane helikõrguste süsteem · Helistik kindla algusnoodiga helilaad · Instrumental muusika muusika, mis on loodud pillidel esitamiseks · Intervall ühe astme kaugus teisest
Grave-raskelt Largo-laialt Lento-pikkamisi Andante-rahulikult käies Sostenuto-väljapeetult Moderato-mõõdukalt Allegro-rõõmsalt Vivace-elavalt Presto-väga kiirelt Molto-palju Poco a poco-vähehaaval Sempre-koguaeg Subito-järsku Accelerando-pikkamisi kiirenedes Piu mosso-liikuvamalt Ritenuto-viivitades Rallentando-aeglustades Meno mosso-aeglasemalt A tempo-eelnenud tempos Alla marcia-marsi rütmis Animato-hingestatult Cantabile-laulvalt Con moto-liikuvalt Dolce-õrnalt Espressivo-ilmekalt Giusto-parajalt Leggerio-kergelt Maestoso-majesteetlikult Pesante-raskelt Tenuto-väljapeetult Tranquillo-rahulikult
Tempo terminitena kasutatakse itaalia keelseid sõnu. Ühenda omavahel vastavad sõnad I ja II tulbast. I II Largo(1) (5) liikuvalt, kergelt Moderato(2) (3) väga kiiresti Presto(3) (2) parajalt, mõõdukalt Adagio(4) (8) ülikiiresti Allegretto(5) (1) laialt, väga aeglaselt Andante(6) (7) kiiresti, rõõmsalt Allegro(7) (4) rahulikult Prestissimo(8) (6) rahulikult, jalutades Tempo kiirendamist tähistab sõna accelerando. Tempo aeglustamist tähistab sõna ritenuto. Helitöö tempot saab määrata metronoomi abil. Meenuta eelmisel aastal õpitut laulude hulgast üks rahulik ja üks tempokas laul. 1. sinine vagun 2. karulaane jänka
Sageli oled tähele pannud, et pala ja laulu juures on mingid sõnad. Need sõnad on tulnud itaalia keelest. Sealt tulnud on nad sellepärast, et seal need enam-vähem seda tähendavadki. Tempomärgistusi on 2 : Kiirendamine accelerando (accel) piu mosso Ja Aeglustamine ritenuto (rit), meno mosso Aga samas on tempotermineid 8 ja sa peaks neid kõiki teadma. Tempoterminid on järgmised : Largo laialt, väga aelglaselt Adagio rahulikult Andante rahulikult, jalutades Monderato parajalt, mõõdukalt Allegretto liikuvlt, kergelt Allegro- kiiresti, rõõmsalt Presto-väga kiiresti Prestissimo ülikiiresti Muud tähtsat teksti selle kohta : Tempo märgitakse helitöö algusesse vasakult noodijoonestiku kohale itaaliakeelsete terminitega. Alates 19. Sajandist kasutatakse ka emakeelseid sõnu. Tempo täpsemaks kindlaksmääramiseks kasutatakse austerlasde J. N. Mälzeli leiutatud metronoomi
Pooltoon=100 Centi ENHARMONISM samahelilisus Heli tugevus kuuldeorgani poolt tajutav elastse keha võnkumise ulatus kui võnkumise intensiivsus, mis kuuldeorganisse jõuab õhurõhu muutusena. Helide tugevust tähistatakse tähtedega või täheühenditega, mida nimetatakse HELITUGEVUSTÄHISTEKS (üldised e püsivad või kohalikud e ajutised) Üldised tugevustähised pärinevad vastavatest tugevusega seotud itaaliakeelsetest sõnadest: p = piano = vaikselt p p = pianissimo = üsna vaikselt p p p = piano pianissimo = väga vaikselt p p p p = pianissimo-pianissimo e duubel-pianissimo = ülivaikselt f = forte = tugevalt f f = fortissimo = üsna tugevalt f f f = forte fortissimo = väga tugevalt f f f f = fortissimo-fortissimo e duubel-fortissimo = ülitugevalt m p = mezzo piano = ``pool-vaikselt``, parajalt vaikselt m f = mezzo forte = ``pool-tugevalt``, parajalt tugevalt
Vormiline mõtlemie jäi 19. saj. Samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid Haydnil ja Mozartil olid üleminekud ühelt struktuuriosalt teisele selgelt välja kuulda, romantilises muusikas aga on piire saske tabada, muusikalise mõtte sujuv vool ei katke (nt Schuberti ,,lõpetamata sümfooniat". Harmooniat rikastati kromatismidega(juhuslikud kõrgendused ja madaldused. Pool tooni kõrgendab nooti diees # . Pool tooni madaldab nooti bemoll b moodi asjandus. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks, plaju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tairi kestab 1 löögi. Ta-i-ti kestab 2 lööki. Tempode puhul armastati suuri äärmusi, samuti kasutati plaju agoogikat(väikesed laiendused kiirendused ja aeglustused kindla tempo piires). Dünaamika oli nüanssiderikas. Sage oli kontrastiprintsiip. P-piano-vaikselt F-forte-valjult MP-mezzopiano-poolvaikselt MF- mezzodorte-poolvaljult PP-pianissimo-õige tasa FF-fortissimo-ülivaljusti CRES-crescendo-valjenedes Dim-Diminuendo-
Vastused Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. Ansambliks- nimetatakse väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Diminuendo- helitugevuse dünaamikat tähistavad märk - kahanevalt, vaibudes. Forte- on helitugevuse dünaamika astmete märk tugevalt. Koor- on lauljatest koosnev muusikakollektiiv , mis esitab koorimuusikat. Meloodia- ehk viis on helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. Noodijoonestik- on Lääne noodikirjas kasutatav vahend muusika üleskirjutamiseks. Piano- on muusikainstrument mida mängitakse klahvide abil. Sopran- on kõrgeim naishääl. Tempo- on heliteose esitamise kiirus. Allegro- on noodikirjas tempomärge , mis märgib kiiret tempot.
Dünaamika helitöö esitamise tugevus ja selle muutumine, itaaliakeelseid m.s. (nt piano vaikselt, forte valjult) Tempo helitöö esitamise kiirus. (allegro, modernato, presto) Rütm helivältuste korrastatud järgnevus Avamäng üheosaline sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile Ballett muusikaline lavateos, mille sisu väljendatakse orkestrimuusika taustal zestide ja miimika kaudu Concerto grosso 17. sajandil väljakujunenud muusikavorm, kus peavad dialoogi suur orkester ja väike pillide rühm
GENERAL. APPENDIX B. BIBLIOGRAPHY OF ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC APPENDIX C. RECORDINGS OF SYMPHONIC MUSIC. APPENDIX D. SCORES OF SYMPHONIC MUSIC PUBLISHED. APPENDIX E. CHRONOLOGY OF ESTONIAN SYMPHONIES. APPENDIX F. SOUND TAPES OF ESTONIAN SYMPHONIES IN THE ESTONIAN MUSIC INFORMATION CENTRE AT THE COMPOSERS UNION. APPENDIX G. SOME PROGRAMMES WITH ESTONIAN MUSIC AND CONDUCTORS. APPENDIX H. INDEX OF PERSONAL NAMES. APPENDIX I. SELECTION OF PHOTOGRAPHS. APPENDIX J. MUSICAL EXAMPLES. PIANO ARRANGEMENTS AND SCORE SAMPLES. APPENDIX K. USEFUL ADDRESSES. ABOUT THE AUTHOR ESTONIA AND THE ESTONIANS Estonia is situated on the southern shore of the Gulf of Finland, between the Baltic Sea and Lake Peipsi. The country is populated by Estonians who belong to the Western Finnish group of nations, a branch of the Finno-Ugric stem, and speak the Estonian language. Estonia is the northernmost of the Baltic States. From west to east the length
Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus .....................................................................................4 Heino Eller Tallinnas .................................................................................4 Heino Elleri Loomingust ..................................................................................5 Viiuli- ja klaveriteosed.......................................
TEMPO Presto- väga kiiresti Vivace- elavalt, kiiresti Allegro- Kiiresti Allegretto- Liikuvalt, kergelt Moderato- Parajalt, mõõdukalt Andandte- Rahulikult, jalutades Adagio- Rahulikult Largo- Laialt, väga aeglaselt Accelerando (avvel.)- Kiirendades Ritenuto (rit.)- Aeglustades Tempo rubato- Vabas tempos Molto- Enam Meno- Vähem Fermaat- noodi pikendus. AKORD Mitme heli kõlamist ühel ajal nimetatakse kooskõlaks. Akord on vähemalt kolme eri kõrgusega heli kooskõla. Kolme heli, mis järjestuvad tertsidena, nimetatakse kolmkõlaks. Kolmkõlasid on võimalik ehitada helilaadi igalt astmelt. Helilaade
ROMANTISM-Romantismi ajal sündis rahvateadus ja tekkisid väikesed riigid. Tekkis huvi rahvamuusika, rahvaloomingu ja ajaloo vastu. Tõenäoliselt sai alguse kirjandusest. 19 sajandil muutus helilooja mõtlemisviis.Harmooniat rikastati ja pingestati. Rütm ja rütmika muutusid vaheldusrikkamaks. Dünaamika ja tempo muutusid äärmuslikumaks. Hakati huvi tundma vana muusika vastu.Romantismi ajastul oli võimutsev instrumentaalmuusika, klaver sai tänapäevase kuju. Samuti oli harmooniline muusika. Valitsevaks sai ilmalik muusika, kuigi vaimulikku muusikat kirjutatakse ka, aga vähem. Instrumentaalmuusika tipp on klaver. Programmiline muusika muutus populaarseks. FRANZ SCHUBERT(1797-1828)- Ta oli esimene romantik. Austria helilooja, sündis kooliõpetaja perre.Ta esitas oma elu jooksul 1 avaliku kontserdi.Schuberti muusikas olid esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused, Tundelised meeleolud, mis olid äärmuslikud ühe teose jooksul. Laulev meloodia, tempo ja dünaamika kont
Max Reger oli peale helilooja ka orelimängija, pianist ja dirigent. Tema teoseid esitasid keelpillid. Viiulit mängis Hans Christian Aavik, vioolat Liisa Välja ja Marten Meibaum tsellot. Esitati teos, mis kandis pealkirja keelpillitrio nr 1 a-moll op.77b (1904). Esimene osa oli Sostenuto - Allegro agitato. See osa oli muutuva tempo ja dünaamikaga. Algas rahulikus tempos. Muutused olid kohati hüppelised. Oli esitatud laineliselt ja largo tempos, järgmisel hetkel aga kiirelt, forte kõlaga. Meeleolu kõikus kurja, ähvardava ning natuke mahedama ja rõõmsameelsema meloodia vahel. Järgmisena tuli teine osa - Larghetto. Teine osa algas pehme ja lüürilisena. Teose esituse tempo oli aeglane. Tempo muutus hiljem kiiremaks. Toimus ka dünaamika muutusi. Algus oli vaiksem, aga muutus valjemaks ning seejärel uuesti tagasi vaiksemaks. Teose kolmanda osa nimi oli Scherzo. Vivace. Selle osa algus erines eelnevates. Algas kohe hoogsalt ja üpris kiires tempos peale. Esines
a cappella esitamise viis, millel instrumentaalsaade puudub a-moll helirida, mis algab A noodist ja on kurvakõlaline ansambel nimetatakse ansambliks väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Duett, tertsett, kvartett jne. C-duur helirida mis algab C noodist ja on rõõmsameelne Duur rõõmus helilaad Dünaamika Kõlajõud, ilmekus, helitugevuse muutumine. Äkiline, jõuline, võimas, vali. Faktuur Teose häälte ja häälegruppide paigutusviis Forte Vali Harmoonia Helide kooskõla ja nende järgnevus Homofoonia Mitmehäälsuse liik, kus meloodiahääl on juhtiv, teised hääled moodustuvad harmoonia Ilmalik Ei ole usuga seotud Instrumentatsioon ehk arranzeerimine muusikapalade seadmine nt. orkester Kaanon - on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud Meetrum - rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärane vaheldumine Meloodia - ühehäälselt väljendatud mõte
Tartu Karlova Gümnaasium CARL AUGUST NIELSEN (1865-1931) Referaat Enda nimi Juhendaja: juhendaja nimi Tartu 2008 1 SISUKORD Sisukord...........................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................3 Elulugu.............................................................................................4 Looming.........................................................................................5-6 Kokkuvõte.........................................................................................7 Lisad................................................................................................8 Kasutatud materjal................................................................................9
kõlavaid suursuguseid meloodiaid. Paaris kohas mängiti ka aeglasemalt- kasutati ritenutot ja accelerandot. See lisas palale kontrasti ning tegi selle seega kuulaja jaoks huvitavamaks. · Andante- definitsioonina tädab ,,aeglane". Teine sümfoonia osa oligi eelmisest tunduvalt aeglasem. See meloodia oli mulle juba varasemalt tuttav. Pala vältel dünaamika põhiliselt ei muutunud. Mängiti mezzo fortes. · Menuetto ja Trio- definitsioonina tähendab tantsumuusika zanrit. See oligi tantsuline, esitati allegrettos. Üldiselt oli see suursugune ja vali. · Presto- definitsioonina tähendab ,,kiirelt". See teos tõi esile keelpillid, neid oli kõige rohkem kuulda ja nende meloodia oli põhiline.Mängitigi prestos. Teisena esitati Licenza aaria ,,A Berenice... Sol nascente" KV 70 (61c) (1767-69) Solist oli Kädy Plaas.
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi)
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi)
algaski lindude laul. See oli kohati kurb, siis jälle lõbus. Üldiselt see lugu meeldis mulle kõige rohkem, sest ta oli omapärasem, erinevam teistest ja seda oli huvitav ja põnev kuulata. Siis oli Ton Bruynel`i (1934-1998) muusikapala ,,Serene" (,,Sireen") (1978) ja George Enescu (1881-1955) ,,Cantabile et Presto" (1904). Seitsmendaks looks oli Juozas Pakalnis`e (1913-1948) ,,Svajone" ehk ,,Unistus". See algas rahulikult, kuid molnud minoorne. Kllalt tasane algus, polnud teravaid rtme. Siis muutus tugevamaks, kordustega ning prast seda oli ta jlle rahulik. Lugu oli kllalt lhike, kuid iseloomult oli rahulik ning see vikene lugu suutis edastada oma tunded ja pala lpuks jid ainult head mtted alles. Viimaseks palaks oli Theobald Boehm`i (1794-1881) kirjutatud Fantaisie sur les Airs Ecossais (Fantaasia shoti teemadele) op. 25. Lugu algas järsult, kiire tempoga, aktiivselt.
Kadrioru Saksa Gümnaasium "Klaveripalavik" Rene Pesur 12b Tallinn 2007 Sissejuhatus Kontsert "Klaveripalavik" toimus 30. septembril kell 17:00 Tallinna vanalinnas Mustpeade Majas. See kontsert oli pühendatud rahvusvahelisele muusikapäevale. Enne muusikalise osa algust anti üle ka Eesti Muusikanõukogu 2007. aasta auhinnad. Peaesineja oli Irina Zahharenkova klaveril. Teda saatis Tallinna Kammerorkester Juha Kangase juhtimisel. Kava I Valentin Silvestrov (1937) Hymn 2001 Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) Klaverikontsert nr. 23 A-duur KV 488 (1786) I Allegro II Adagio III Allegro assasi II Jean Sibelius (1865 1957) muusika näidend
Muusika väljendusvahendid Töö autor: Merike Pauskar Õppeaine: Muusika Koht: Koolielu struktuuris (Muusikaõpetuse alused) Algastme muusikakool Koolitaja: Igor Jallai • Muusika väljendusvahendite abil mõistame muusika sõnumit • Muusika väljendusvahendid on suhtlemisvahendid helilooja, esitaja ja kuulaja vahel • Muusika väljendusvahendite kaudu väljendab helilooja oma mõtteid Meloodia • Meloodia on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte • Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev • Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks • Meloodia võib kõlada erinevates laadides • Laad on helikõrguste süsteem. Mažoor Minoor Harmoonia • Harmoonia all mõistetakse helide kooskõlasid ja nende kooskõlade järgnevusi • Intervall - kahe heli kooskõla • Akord - kol
Muusika väljendusvahendid * Muusika väljendusvahendite kaudu väljendab helilooja oma mõtteid * Muusika väljendusvahendid on suhtlemisvahendid helilooja, esitaja ja kuulaja vahel * Muusika väljendusvahendite abil mõistame muusika sõnumit Meloodia * Laad on helikõrguste süsteem. Mazoor Minoor * Meloodia võib kõlada erinevates laadides * Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks * Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev * Meloodia on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte Harmoonia * Dissonants - teravakõlaliste helide kooskõla * Konsonants - kokkusobivate helide kooskõla * Akord - kolme ja enama heli kooskõla * Intervall - kahe heli kooskõla * Harmoonia all mõistetakse helide kooskõlasid ja nende kooskõlade järgnevusi Rütm * Muusika on kunst, mis kulgeb ajas * Igal helil on oma kindlaksmääratud kestus ajas, mid
uinunud silmad. Mulle meeldis keelpilli soolo, mida iseloomustas kiire vaheldumine, kõikuvad helid. Kolmas osa oli neist minu arvates kõige pikem, kuid samas kõige kiirem. Alles seal hakkasin tundma erinevaid kõikuvaid emotsioone, mida teos üritas edasi kanda. Samuti oli viimane osa kõige kriiskavam ning kõrgem, valdavalt valitsesid väga valjud ja kõrged noodid, mis tekitasid külmavärinaid ning ajasid une ära ka kõige sügavamas unes olijatel. Teos lõppes ootamatult ja väga valjult. Järgnes suur aplaus ning dirigendi ja pillimeeste kummardus. Sibeliuse ebameeldivalt vali ja kõikuv heliväljendus oli igati vastu tavapärase klassikalise muusikaheliilmingutele ning seega minu jaoks vastuvõtmatu ja ebameeldiv. Üritades olla uuendusmeelne suutis ta rikkuda totaalselt teose muusikalise õhkkonna. See teos ei unune mul kahjuks mitte kunagi. Sedasorti kontsert oli minu jaoks uus elamus, sest kuulan küll palju klassikalist muusikat ning