"agnostitsismile" - 1 õppematerjal

Immanuel Kant

Sellised mõtted ilmnevad muida ka teistes „kriitika-eelsetes“ töödes. Nii kirjutab ta dissertatsioonis „Metafüüsilise tunnetuse põhiprintsiipide uus valgustamine“ („Principiorum primorum cognitionis metaphysicae nova dilucidatio“) (1755): „...eelkõige tuli mul teha hoolikalt vahet tõe aluse ja eksistentsi aluse vahel...“. Tendents aluse ja suhte nende kahe liigi üha sügavama eristamise suunas viis Kanti lähedale Hume`i agnostitsismile. Ta jõuab loogiliste seoste vastandamisele reaalkausaalsetele ja väidab viimaste kättesaamatust ratsionaalsele tunnetusele üldse. Seega hakkavad Kantil juba „kriitika-eelsel“ perioodil välja kujunema seisukohad, mis saavad aluseks tema küpsele loomigule. Püüdlikud kommentaatorid on fikseerinud mitmesuguseid välismõjutusi, mis põhjustasid murrangu Kanti filosoofilistes vaadetes. Kõige sagedamini viidatakse Hume`ile, kes Kanti enda sõnade järgi äratas ta dogmaatikaunest