sõna tüvele, nt poistelegi), flektiivsed ehk fusioonikeeled(ühte morfeemi koondatud palju tähendusi, sõnad küll muutuvad aga sõnalõppe eristada raske), polüsünteetilised keeled(liitub palju erinevaid morfeeme väga pikaks sõnaks) Analüütiline ehk isoleeriv keel: nt vietnami(austroaasia keeled), analüütiline tähendab et pannakse sõnadest kokku( nt laua peal, mitte laual), Afiksaal ehk aglutineeruv keel: kirundi keel(nigeri-kongo keelkond), kasutatakse glossimist, tüvele liidetakse igalpoole ette ja taha igasuguseid grammatilisi tunnuseid. Fusiivne ehk flekteeriv keel: slaavi ja germaani keeled, nt vene(idaslaavi), kõik omadused sulavad grammatiliselt kokku ühte vormi. Eesti keel: nii aglutineeriv kui ka fusiivne. Nt kirja-stma-ma-tu-te-le-gi. Aga samas jõgi, jõe, jõge, jõkke, jõge- de-le-gi, jõe-le-gi. Enamasti paljud maailma keeled ebapuhtad.
7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor Eristatakse nelja põhilist veregruppi: A, B, 0 ja AB. Kui veregrupp sisaldab D aglutinogeeni, siis on see Rh + (reesuspositiivne) Kui ei sisalda siis on Rh- (reesusnegatiivne). Kui doonori aglutinogeen A puutub kokku retsipiendi aglutiniiniga, siis toimub aglutinatsioon e. erütrotsüütide kokku kleepumine Aglutinogeen - erütrotsüütides sisalduv aglutineeriv aine (A või B) Aglutiniin - vereplasmas leiduv aglutineeruv antikeha (α või β ) Kui erütrotsüüdid sisaldavad D aglutinogeeni, siis on RH+ ja EI TOHI ANDA VERD RH- le! ~85% inimestest! Kui D aglutinogeen puudub, siis on RH- ˇˇ 15 % inimestest Veregrupp I (0) II (A) III (B) IV (AB) Aglutinoge - A B AB en Aglutiniin alfa, beeta beeta alfa - ..
läbi pumpama, kui muidu. Hemoglobiini taset saab tõsta tekitades hapnikupuudus (nt. mägedes) 7.Veregrupid, määramise põhimõte Avastati 1901. a. Austria immunoloogi Landsteineri poolt. Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni. Aglutinogeen – erütotsüütides sisalduv agluteeriv(võimeline kokku kleepuma) aine (A või B) Aglutiniin – vereplasmas leiduv aglutineeruv (millega kokku kleeputakse) antikeha (α või β) Aglutinatsioon tekib ainult siis, kui doonori aglutinogeen puutub kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga. Veregrupp I (0) II (A) III (B) IV (AB) Aglutinogeen - A B AB Aglutiniin α, β β α - 0 veregrupiga inimene võib verd anda kõigile, kuid vastu saab ainult sama grupi verd.
normaliseerub. Mida kõrgem on hemoglobiini tase, seda paksemaks läheb veri. Süda ei suuda pumbata verd, võib tekkida südame äkkseiskumine. 3. Veregrupid. Avastati 1901. a. Austria immunoloogi Landsteineri poolt terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni. Aglutinogeen erütrotsüütides sisalduv aglutineeriv aine (A või B). Aglutiniin vereplasmas leiduv aglutineeruv aine ( või ). Doonor inimene, kes annab verd. Retsipient inimene, kes saab verd. Aglutinatsioon tekib ainult siis, kui doonori aglutinogeen puutub kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga. Veregrupp I (0) II A III B IV (AB) Aglutinogeen --- A B AB Aglutiniin --- Reesusfaktor - kui erütrotsüüdid sisaldavad D aglutinogeeni, siis on RH+ (reesus positiivne)
annaabi.ee 
