Inimese vereplasmaga isotooniline lahus on 0,9% NaCl. Hüpertooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem kui vereplasma osmootne rõhk. Hüpotooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on madalam kui vereplasma osmootne rõhk. 4.Missugused erütrotsüütide omadused määravad veregruppide ABO-süsteemi? Aglutinogeenide (entigeen erütrotsüütidel) ja aglutiniinide (entikehad seerumis) esinemine. Aglutinogeeni kokkusaamisel samanimelise aglutiiniga toimub antigeen-antikeha reaktsioon punaliblede kokkukleepumine e hemolüüs. 0-veregrupp ei ole aglutinogeene A - A aglutinogeen B B aglutiongeen AB A ja B aglutinogeenid 5.Millised aglutiniinid esinevad 0, A, B ja AB grupi vereseerumis? 0 anti-A ja anti-A A anti-B B anti-A AB ei ole aglutiine 6.Millal võib tekkida "reesuskonflikt" ema ja loote vahel? Reesuskonflikt võib tekkida siis, kui emal on Rh+ ja isal Rh- reesusgrupp ning selle tulemusena lapsel
Raud transp. Hapnikku. Organismis peab olema vajalikul hulgal rauda. Rauda saab punasest toidust. Kui hemoglobiini hulk laneb alla 100 , siis organismis tekib väga tugev hapnikkupuudus. Ülemine piir on 170 , veri läheb liiga paksuks. Vere grupid avatastati 1901 aastal, punaverelibled võivad sisaldada aglutinogeeni, vere kokkukleepimine, a ja b. Aglutiniin jag alfa ja beeta aglutinatsioon vere kokkukleepimine, tekib siis kui doonori aglutinationigeen puutub kokku aglutiiniga, sama, tekib vere kokkukleepimine. 0 veregrupp- mõlemad aglutiniin, universaalsed doonorid a veregrupp, universaalsed retsitentsid b veregrupp ab veregrupp d aglutionigeen, 1955, 56 avastati, nim reesuspos, kelle veres on, kellel ei ole reesusneg. Tekivad anikehad, mis hakkavad võõra vere vastu tegutsema, tekiv vereosakeste kokkukleepimine. Leukotsüüdid ehk valgedverelibled, antikehade tootmine, võõrkehade vastu võitlemine. Tuumaga rakud. 1 osa granülotsüüdid, 2osa monotsüüdid
annaabi.ee 
