VARAUUSAEG
olemasolu ainuüksi välistas Aranda meelest ühiskonnas vajaliku tolerantsuse.
Portugalis oli jesuiitide väljasaatmine toimunud juba 1759. aastal. Siin juhtis valgustuslikke
reforme peaminister markii Pombal (16991782), kes pälvis kuningas José Manueli [175077]
usalduse 1755. aasta Lissaboni maavärinale järgnenud kriisi kiire ja toimeka lahendamisega. Et
jesuiidid kasutasid looduskatastroofi agitatsioonina reformide vastu, otsustas Pombal nad
kõrvaldada. Nüüd järgis Pombali eeskuju krahv Aranda.
31. märtsi 1767 hommikul piirati jesuiitide elupaigad sisse. Ametnikud, kellele väljasaatmine
ülesandeks tehti, olid juba eelnevalt saanud kirjad vastavate korraldustega, mille avamine enne õiget
tähtaega oli surmanuhtluse ähvardusel keelatud. Seetõttu tabas väljasaatmine jesuiite täieliku
ootamatusena. 6000 jesuiiti pandi laevadele, lubades neil kaasa võtta vaid niipalju vara, kui nad
annaabi.ee 
