Prelüüd kommunistlikule tragöödiale
lihtrahvas võimude vastu üles (Geifman 1997). Seda võimendasid veel enne 1917. aastat
püsinud seaduslikud klassierinevused, mis olid Lääne-Euroopas juba ammuilma kadunud
(Pipes 1980).
Vabrikute ehitamise tuhinas jäeti põllumajandussektor aga tagaplaanile. Maalt linnadesse
migreerunud talupoegadel oli uues keskkonnas raske kohaneda, nad muutusid
rahulolematuks ning sellega kergeks saagiks revolutsiooniliste liikumiste agitaatoritele.
Suur osa põlluharijatest mobiliseeriti ka sõjaväkke. (Geifman 1997).
Muutus üha selgemaks, et Esimese maailmasõja venimisega kujuneb tsaarivalitsusel
status quo hoidmine üha keerulisemaks. Laqueur (1987) viitab siseminister Durnovo
tsaarile suunatud salajasele memorandumile, kus peab ekstreemsete tagajärgedega
revolutsiooni vältimatuks. Monarhia pidi olema täiesti pime või ükskõikselt hoolimatu,
kui ei osanud oodata 1917. aasta sündmusi.
25