EESTI AJALUGU
Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. 26. detsember
kuulutatakse välja sõjaseisukord Rakvere, Paide ja Haapsalu piirkonnas.
Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbiviidud karistusoperatsioonide käigus lasti
maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust: 9. jaanuaril lasti Viljandis maha 45 inimest.
19. juuli 1906 mäss sõjalaeval "Pamjat Azova", mis lõppes 5. augustil 1906. Tallinnas 17
madruse ja 1 agitaatori hukkamisega.[4]
· Eesti enne Esimest maailmasõda
Pärast 1905. aastat kaotati Venemaal taas mitmed isikuvabadused ja ka venestamise surve
teatud määral taastus. Siiski jäid mõned revolutsiooniajal saadud vabadused püsima,
sealhulgas ka luba luua eestikeelseid erakoole. Samuti tegtusesid aktiivselt
mitmesuguased eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral
ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud
annaabi.ee 
