Sellest lähtuvalt võivad vead, mis on leitud arenduse varases faasis, olla kümneid kuni sadu kordi odavamad paranda, kui sama vea parandamine arenduse lõpus või pärast kasutusseandmist. Eelnevast lähtuvalt on testimise eesmärgiks peale nõuetelevastavuse kontrollimise leida olulised vead võimalikult kiiresti. 4 Testimise koht arendusprotsessis Oluline on märgata, et ükskõik, millisel arendusmetoodikal arendusprotsess põhineb (kosemudel, RUP, agiilmetoodikad), paikneb testimine oma sisendite ja väljundite mõttes nõuete formuleerimise, analüüsi, disaini ning realiseerimise vahel (vt joonis 1). Testimise sisendiks on ühelt poolt süsteemile esitatavad nõudmised ning teiselt poolt testitav objekt. Testimise põhiliseks väljundiks on eelkõige leitud vigade kirjeldused, millele toetudes süsteemi ja vajadusel ka nõudmisi parandatakse, kuid olulised on ka testide kirjeldused, testiplaanid- ja aruanded. Nõuded, analüüs, disain
Sellega on esimese kontrolltöö materjal läbi võetud. Kontrolltöösse tulevad valikvastustega küsimused kogu eelneva loengumaterjali põhjal. Küsimused esindavad kolme suurt teemade gruppi: Süsteemianalüüsi aine paigutus Zachmani ning iteratiivse Unified Process-i (UP/RUP) ja Kose mudeli raamistikes; Iteratiivse arendusprotsessi ülevaade, iseloomustus ja võrdlus teiste arendusprotsessi tüüpidega (kose mudel, agiilmetoodikad) ning süsteemianalüüsi osa iteratiivses arenduses; Ärimodelleerimine: põhimõisted, erinevad lähenemised, metoodikad, notatsioonid, näited (A ja B, nende võrdlus). M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014
annaabi.ee 
