Alzheimeri tõve geneetikast ja patofüsioloogiast
mida kutsutakse ka amüloid fibrillideks. Fibrillid on hargnematud, tihedalt omavahel seotud,
paiknedes üksteise peal ning moodustavad lahustumatuid kiude amüloid naastudes. Amüloid
naastude ladestused paiknevad väljaspool neuronit ning häirivad neuronite omavahelist
interaktsiooni, mis viib neuronite hukkumiseni. Amüloid hüpoteesi kohaselt on Alzheimeri
tõve patofüsioloogias olulisel kohal just beeta-amüloidid, mis aggregeerudes moodustavad
amüloidi fibrille. Hävinevad eelkõige ajurakud, mis vastutavad informatsiooni töötlemise,
salvestamise ja vastuvõtmise eest. Amüloidoosiprotsess ehk amüloidide ladestumine on
pöördumatu protsess.
Beeta-amüloid
Lokaalsete amüloidoosidega seotud beeta-amüloid (A) on peptiid, mis koosneb 36st kuni
43st aminohappest. Kuna beeta amüloidid aggregeerudes moodustavad amüloidi fibrille, siis
on nad ühtlasi ka amüloid naastude peamisteks komponentideks