Konspekt raamatu „Andekusest ja andekatest lastest” (Viire Sepp) kohta
Intelligentsusena mõistetakse „võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme,
planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikkuse seoseid” ehk üldist
suutlikkust mõista ümbritsevat maailma ja seal toime tulla.
Üldise vaimse võimekuse taseme mõõtmiseks on kasutusel intelligentsuskvoot IQ.
Pärilikkus, hoolitsus ja aktiivne tegelemine mõjutavad laste intellektuaalset arengut.
Võrreldes eekäijatega pole tänapäeva Eesti lapsed targemad, küll on agamuutunud arukuse
sisu.
Eesti 12-18 aastsed tüdrukud ületavad IQ-testides varases teismeeas poiste tulemusi, kuid
poisid saavutavad väikese paremuse tüdrukute üle alates 15. eluaastast.
Kuidas andekad lapsed mõtlevad
Uuringud on kinnitanud, et andekad lapsed erinevad oma keskmiste vaimsete võimetega
eakaaslastest mitmes aspektis. Nad näevad, mõistavad ja tõlgendavad übritsevat reaalsust,
konstrueerides oma intellektuaalset pilti maailmast (sündmustest, situatsioonidest, ideedest,
annaabi.ee 
