Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
tekkinud puisniitude taasmetsastumisel. Enamik varem salumetsaga kattunud alasid on
praeguseks põllustatud või asendunud kuusikute ja kuuse-segametsadega.
Alustaimestus kasvab rohkesti nemoraalseid liike, nn salutaimi (näiteks
sinilill, koldnõges, püsik-seljarohi, naat, saluhein). Teistest üsnagi erineva
kasvukohatüübi moodustavad Põhja-Eesti panga rusukalletel kasvavad salumetsad
(pangametsad), kus valitsevad laialehised puud, alustaimestus
agakuukress, laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris), laiuv sõnajalg (Dryopteris
expansa) jmt taimed. Neil kasvukohtadel on ka haruldasi samblaid.
Kuivematele kasvupaikadele omaseid vähenõudlikke taimi:
Kukemari, kanarbik, leesikas
Lammimetsade klass
Lammimetsade klassi kuuluvad üleujutusalade metsad, mis kasvavad jõeorgudes ja madalatel
järveäärsetel aladel tulvavete kohalekantud ainese setteil. Jõgede voolusängi kõrval võib
annaabi.ee 
