omaseid koosluseid; *Allee reegel (printsiip) : asunditena elavate loomade iive alaneb nii väga väikese kui ka suure asustustiheduse korral. Ellujäävus on suurim keskmise asustustiheduse puhul. Alleni reegel : imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad (kõrvad,saba,jäsemed) on külmas kliimas elavatel liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavatel; Commoneri "seadused" (aforismidena sõnastatud ökoloogia põhimõtted) : 1.kõik on omavahel (biosfääris) seoses / kõik on kõigega seotud 2.kõik peab kuhugi minema / sattuma 3.midagi ei saa võtta kaotuseta / kunagi ei saa tasuta lõunat 4.loodus teab paremini (st. looduse lahendused on parimad); Thienemanni reegel : liigi säilimist ja levimist limiteerivad keskkonnatingimustele tundlikud elujärgud ja fenofaasid *kõik- või mittemidagi seadus : neuroni
vastastikused sidemed ja mõju, moodustades uusi tasemeid. süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteem moodustub elementidest , mida võib käsitleda kui tema ehituse terviklikke algosi. Ökoloogias süsteem on looduses vaadeldavas paigas asetleidvate omavahel seoses olevate protsesside ja nähtuste kogum. Süsteemi uurides pööratakse peatähelepanu aineringile ja seda kujundavatele teguritele. Commoneri seadused- USA ökoloogi B.Commoneri aforismidena sõnastatud ökoloogiapõhimõtted: 1.kõik on(biosfääris) omavahel seotud; 2.kõik peab kuhugi sattuma; 3.midagi ei saa võita kaotuseta(midagi ei anta niisama); 4.loodus teab kõige paremini(st. looduslikud lahendused on kõige paremad). 14) Ökosüsteemi ehitus: biootiline(organismide kooseksiisteerimisest tulenevad tegurid) ja abiootiline(organisme ümbritsevast anorgaanilisest .e. eluta maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid) 1
seoseid, tavapärast tunnetust eiravaid samastumisi ja kontraste. Laabani luulekeel pruugib meelsasti aaviklikke neologisme, on silmapaistvalt võõrsõnalembene ja vihjeline. 1957 ilmus „Rroosi Selaviste“, mis jätkas sürrealistlikus stiilis, aga assotsiatiivset pildistikku ja kujutlusi ning mõttekäike juhib nüüd rikas keeleline fantaasia ja mängulõbu. Vormiliselt ei kujunda ta enam luuletusi, vaid esitab oma assotsiatsioone aforismidena, mida humoristlik-irooniliselt ise nimetab mitteteradeks, mis teoses on järjestatud atemaatiliselt. Lugeja peab ise otsustama, kas ta hoolib neist avastada terviklikku humanistlikku maailmapilti või eelistab neid nautida omaette lõpetatud pisitervikutena, nt kogu „Väike eesti luule ajalugu“ anagrammid ja nükkelised sõnaseletused. Laaban on avaldanud üksikuid luuletusi perioodikas, viljelnud „Rroosi Selavistes“ algatatud anagrammportreid, kirjutanud
seda liigirohkem on biotsönoos ja seda väiksem on liikidel isendite arvukus; 2. mida äärmuslikumad on elutingimused, seda liigivaesem on biotsönoos: selles valitsevad kitsalt kohastunud liigid, millest mõni võib saavutada väga suure arvukuse; 3. mida kestvam läbi aegade on olnud elutingimuste reziim, seda liigirohkem, ühtlasema koosseisuga ja püsivam on biotsönoos (elukooslus). Commoneri "seadused" USA ökoloogi B. Commoneri aforismidena sõnastatud ökoloogiapõhimõtted: 1. kõik on (biosfääris) omavahel seoses; 2. kõik peab kuhugi sattuma; 3. midagi ei saa võita kaotuseta (midagi ei anta niisama); 4. loodus teab kõige paremini (s.t. looduslikud lahendused on parimad). Gaia hüpotees Biosfääri eluks sobivust põhjendav kontseptsioon, mille kohaselt elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres (vastupidi
annaabi.ee 
