· Kerahallik ( tomatil ) Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Mitmed kerahalliku teisliigid on tuntud ohtliku mükoosi aspergilloosi tekitajatena. · Kui hallitusseente eosed satuvad hingamisteedesse ja kopsu, siis võib areneda mükootiline bronhiit. · Kollane kerahallik suudab maapähklitel vohades produtseerida inimesele mürgiseid aflatoksiine. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Aflatoksiinid Terve mais Haige mais Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Aflatoksiinid on väga ohtlikud maksale, ajule, neerudele ja südamele. · Pikaajalise kokkupuute korral on need mürgid maksavähi tekke eeldus. · Ägeda aflatoksiini tunnused on palavik, oksendamine, koomaseisund ja krambid. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Erinevad kerahalliku- ja pintselhallikuvormid. Enim levinud mikroseened
Third level Fourth level Fifth level Ohumärgid Verejooks Seedetegevuse muutused Uus või muutunud sünnimärk Neelamisraskused Köha Häälekähedus Probleemid urineerimisel Nahaalused muhud Pikaajaline palavik Kõhnumine Mitteparanevad haavad Kuidas saab vähist hoiduda ? www.toitumine.ee :,,Toidu komponendid, mis soodustavad vähkkasvajate tekke riski: liigne rasv; aflatoksiinid ja teised hallitusseente toksiinid; benspüreen suitsutatud liha- ja kalatoodetes ning kõrgel temperatuuril kuivatatud toiduainetes; polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, mis tekivad rasvade ja õlide kuumutamisel kõrgel temperatuuril. Seepärast ei ole soovitatav grillida rasvast liha sütel, kuna sulanud rasv kukub lõkkesse ja kõrgel temperatuuril tekivad kantserogeensed ühendid; nitrosoamiinid, mis võivad tekkida nitraatidest ja amiinidest (liha
Nende hulka kuuluvad parasiidid.Kasulikku kooselu omavad seened on sümbiondid. Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid ehk mükotoksiine. Teadusharu,mille uuurimisobjektiks on seened nim. mükoloogiaks. Üheks elu seaduseks on kõige elusa surm ja lagunemine. Saprotroofsed seened on peamiselt surnud taimorganismide lagundajad.Seened on efektiivsed ligniini ja tselluloosi lagundajad. Ühed ohtlikumad seente poolt eristatavad oksiidi on aflatoksiinid mida toodavad perekond kerahallikud mõned liigid. Kompostimine on menetlus orgaanilisi aine aeroobseks lagundamiseks seente ja bakterite kaasabil. Ikkseente hulka kuulub nii saprokui ka biotroofe. Osa saprotroofe võib sageli leida toiduaintele . Biotroofide hulka kuuluvad tähtsad rohttaimede mükroriisa moodustaja Ikkseente mittesugulisel paljunemisel arenevad eosed sporangiumides. Kottseened on liikide arvu poolest suurim seente rühm.
Koostaja: Maarja Roosileht Juhendaja: Kadrin Meremäe Tartu 2012 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. MÜKOTOKSIINIDE ÜLDISELOOMUSTUS....................................................................3 2.1 Aflatoksiinid..................................................................................................................................4 2.2 Ohratoksiin-A...............................................................................................................................4 2.3 Zearalenoon...................................................................................................................................5 2.4 Trihhotetseenid: DAS, T-2 toksiin, DON, NIV...........................
riknemise põhjustajad, kuna nad võivad kasvada praktiliselt kõigil toiduainetel. Kui seen moodustab toiduaine pinnal nähtava kirme(kollakad, rohekad, isegi mustad mullapinnal, niiskunud seinal), on teda lihtne avastada. Tihti pole aga seen palja silmaga eristatav. Kui seenetanud toit sisaldab teatud hulgal mükotoksiine(seente toodetud mürkained), võib see inimese tervisele väga ohtlikuks osutuda. Ühed ohtlikemad seente poolt eritatavad toksiinid on aflatoksiinid. 1. Konstruktivistlik seisukoht sündmuse ja selle kajastamise suhe Konstruktivisltik seisukoht loob enne uudise ja alles siis tekib sündmus. See ei pruugi olla isegi reaalne peegeldus. Käsitletakse pigem sündmust üldiselt, kui kindalt juhtunud sündmust. Ennetatakse üldist probleemi ja seda ei pruugi juhtudagi. Niimoodi peaks igal inimesel kujunema arvamus asjast üldiselt. Meediale meeldib kirjutada sellest, mida inimesele meeldib lugeda. Ajakirjanukud valivad välja kõige
ja muutuvad mustaks. Sellised kõrred on kuivad, helehalli tooniga, esmased ja teisesed juured, sageli ka juurekael on pruunistunud ja rabedad. Kahjustatud taimed on kergesti mullast väljatõmmatavad. Kõlujad terad on kerged, halvemate toiduvilja- ja külvisekvaliteedi näitajatega. Olenevalt milline haigustekitaja, kas Cochliobolus sativus või Fusarium spp. on ülekaalus, võivad haigustunnused suuresti varieeruda2. Hallitusseened * Aspergillus - Aflatoksiinid on väga kantserogeensed omavahel lähedase koostisega ained, mida teatud tingimustel (kõrge temperatuuri ja niiskuse juures) toodavad hallitusseened Aspergillus flavus ja mõned teised liigid perekonnast Aspergillus, sealhulgas Aspergillus parasiticus. Nad kuuluvad mükotoksiinide hulka. Looduses esineb neid vähemalt 20; inimesele kõige ohtlikum on aflatoksiin B1.Nad on nime saanud liiginime Aspergillus flavus algustähtedest.
hävitada mõne kuuga. Seened on bakterite kõrval ühed peamised toiduainete riknemise põhjustajad, kuna nad võivad kasvada praktiliselt kõigil toiduainetel. Kui seen moodustab toiduaine pinnal nähtava kirme, on teda lihtne avastada ja vastav toiduainekompostida. Tihti pole aga seen palja silmaga eristatav. Kui seenetanud toit sisaldab teatud hulgal mükotoksiine, võib see inimese tervisele väga ohtlikuks osutuda. Ühed ohtlikemad seente poolt eritatavad toksiinid on aflatoksiinid. *Toksiin- taimse või loomse päritoluga mürkaine *mükotoksiin- seentes sisalduv v nende tekitatud mürk Seente osa toiduaine- ja farmaatsiatööstuses Tavaolukorras toiduainete riknemist põhjustav seen võib osutuda oluliseks mõnede toiduainete tootmisel. Pintselhalliku teatud liik on üks väheseid seeni, mis kasvab edukalt rukkileival. Leib muutub kasutamiskõlbmatuks. Sama seeneliik on aga möödapääsmatu komponent sinise hallitusjuustu valmistamisel. Seeni kasutatakse veel
1. toiduainete vamistamine (sojaubade fermenteerimine, sake valmistamine) 2. ensüümide tootmine (lüsosoom, glükoosi oksüdaas, pektinaas, glükoamülaas) 3. toidu lõhna, värvi, struktuuri jm parendamine 29. Mis on aflatoksiin? Kus leidub? Mida tekitab? Aspergillus flavus ja Aspergillus parasiticus on letaalse aflatoksiini produtseerijad. Toiduainetest on Aspergilluse aflatoksiinide poolt enim ohustatud pähklid (eriti maapähkel), teraviljad, puuviljad ja kakaooad. Aflatoksiinid toimivad põhiliselt maksale, kuid leitud on ka nende mõju närvisüsteemi, kopsude, seedeelundite, neerude ja aju tegevusele. 30. Nimeta kolm viisi, kuidas inimene võib saada C. Jejuni nakkuse! 1. Korralikult läbiküpsetamata linnuliha 2. puhastamata vesi 3. pastöriseerimata piim 4. punane liha 5. koduloomad, -linnud 31. Kas C. Jenuni põhjustatud gastroenteriit on levinum kui näiteks Salmonella ja Shigella tüvede poolt põhjustatu? Jah 32
min), higistamine, peavalu, okse, nägemishäired, aeglustunud pulss ja madal vererõhk, inimene muutub justkui kuivaks, jääb veenälga, vstumürgiks astropiin, halotsinogeen Psilotsibiinmürgitus: närvimürk, halotsigeen, narmasnutt, sõnnikuseened, hall napsik, perek. Paljak, surmavalt mürgine -Mükotoksikoosid: seente mürkide poolt põhjustatud mürgitused ehk ntx hallitusseente põhjustatud. Aflatoksiinid (kerahallik, tugavaim kantserogeen looduses!) -Mükoosid ehk seenhaigused -Pinnamükoosid: naha ja küünte mükoosid, kandidoos ehk kandidomükoos(naha, limaskestade ja siseelundite , pärmseente kahjustavat toimet tugevdab anitbiootikumide pikaajaline kasutamine. Soor on suu limaskeesta ja siseelndeid tabav seenhaigus, mis on sage imikutel, kes saavad mustade luttide või ema rinnanibu kaudu. Soor meenutab valget piimavahtu. Samblikud
- E-vitamiin - Biotiin OTSENE MÕJU Mütotoksiinide sidujad · Mükotoksiinid on erinevat tüüpi hallitusseente poolt toodetud toksilised ainevahetussaadused. Nad ohustavad tõsiselt teraviljade ja teiste sarnaste toormaterjalide kvaliteeti. Neid võib leida igas söödatootmise faasis vilja kasvatamisest kuni valmissöötade ladustamiseni. Kõigist tuntud mükotoksiinidest on aflatoksiinid kõige tugevama toimega. Nad kahjustavad organismi rakke isegi tasemel alla 1 ppm sisaldusega söödas. · Iga loomakasvatja, kes soovib lisada oma loomasöödale mükotoksiinide sidujat, peab tegema oma valiku rea toodete hulgast. Tähelepanu tuleks pöörata kahele asjaolule: * Sidumisvõime (binding capacity) aetakse sageli segi absorptsiooniefektiivsusega (absorption efficiency või absorption capacity).
makromolekulidega nagu strukturaalsed valgud, olulised ensüümid, lipiidid ja/või nukleiinhapped. Kui selliste reaktsioonide arv ületab raku eneseremondi võime, viib selline pöördumatule kasvaja tekke protsessile. Reaktiivse elektrofiili seondumine DNA nukleofiilse alaga (lämmastikalused) viib genotoksilisuse nähtusele. · Näide 1. Selliselt toimivad hallitusseente Aspergillus flavus ja A. parasiticus poolt toodetavad mükotoksiinid aflatoksiinid, kusjuures aflatoksiin B1 (AFB1) on neist kõige toksilisem ja kantserogeensem. AFB1, mis ise on algselt mitteaktiivne, metabolismi tulemusena tekkiv AFB1-8,9-epoksiid võib seonduda valkudega (tulemuseks tsütotoksilisus) ja DNA-ga (tulemuseks genotoksilisus ja pikas perspektiivis maksavähi teke). Toiduohutuse probleem. · Näide 2. Tsüaniidioon interakteerub mitokondri membraani valguga tsütokroom aa3,
toiduainetel. Seente elutegevuse tulemusena omandavad toiduained ebameeldiva maitse ja lõhna ning moodustavad mürgised ühendid ehk mükotoksiinid. Juhul, kui seen moodustab toiduaine pinnal nähtava kirme, on teda lihtne avastada. Tihtipeale ei ole aga seen palja silmaga eristatav. Kui seenetanud toit sisaldab teadud hulgal mükotoksiine, võib see inimese tervisele väga ohtlikuks osutuda. Ühed ohtlikemad seende poolt eritatavad toksiinid on aflatoksiinid, mida toodavad perekond kerahalliku mõned liigid. Sagedasti kasvavad need seeneliigid näiteks soojadelt maadelt pärit maapähklitel, aga ka teraviljadel. Alfatoksiinidega toitaine kutsub esile mürgitusnähud, aga võib põhjustada ka vähkkasvaja teket. Seente osa toiduaine- ja farmaatsiatööstuses Tavaolukorras toiduainete riknemist põhjustav seen võib osutuda oluliseks mõnede toiduainete tootmisel. Pintselhalliku teatud liik on üks väheseid seeni, mis kasvab edukalt rukkileival
kogu tsükkel kordub. •Männil tekivad juurepessu viljakehad enamasti kuivanud tüve ümber sambla sisse. Männil on võimas sammasjuur, mis tungib sügavale maapinda ja ehkki tema füsioloogiliselt aktiivsed juured on patogeen hävitanud, seisab mänd surnunagi püsti. Seened kui olulised taimeparasiidid. Nõgiseen maisil Seened meditsiinis ja (toiduainete)tööstuses - vein ja leib; alkohoolset käärimist kutsuvad esile pärmseened; Penitsilliin. Aflatoksiinid. Kollane kerahallik Vohades küllastumata rasvhappeid sisaldaval söötmel (näiteks sojaoad, maapähkel e. arahhis), Produtseerib inimesele väga mürgiseid aflatoksiine - termostabiilsed ained, st. kuumutamisel mürgisust ei kaota (ägedad seedimishäired, mõne kuu pärast maksavähk). Aflatoksiinid ühed kantserogeensemad looduslikud ühendid –põhjustavad vähki kõigil uuritud loomaliikidel! Mükotoksikoosidest hoidumiseks tuleb vältida hallitanud toiduainete ja hoidiste jmt
mõningatel juhtudel ka vähki. 22. Mükotoksiinid (aflatoksiin, ohratoksiin, zearalenoon, patuliin, vomitoksiin, fumonisiinid) Mükotoksiinide all mõistetakse toidul ja söödal kasvavate seente poolt produtseeritud toksiine ehk mürke. Mükotoksiinid on seente ainevahetusproduktid, millede hulka kuuluvad: Aflatoksiin Ohratoksiin (OTA) Zearalenoon (ZON või ZEN) Patuliin Vomitoksiin (DON) Fumonisiinid Aflatoksiinid Aflatoksiinid on mükotoksiinid, mida toodavad teatavad kõrgel temperatuuri ja niiskustasemel arenevad Aspergillus-e liigid. Aflatoksiinid on genotoksilised kantserogeensed ained, mida võib esineda paljudes toiduainetes. Toiduainetest on Aspergilluse poolt enim ohustatud pähklid (eriti maapähkel), teraviljad, puuviljad ja kakaooad. · Neli põhilist aflatoksiini on B1, B2, G1 ja G2. · Aflatoksiin M1 on aflatoksiini B1 ainevahetusprodukt, mida esineb saastunud sööta
Mutageen - tegur, mis eelistatult põhjustab mutatsioone, on kvalitatiivse toimega - ka väga väike kogus mutageeni võib mutatsiooni põhjustada. Jagunevad: 1. Biloogilised a) iseeneslikud vead DNA sünteesis b) viirused (eriti lüsogeenses tsüklis) c) alkaloidid - lämmastikku sisaldavad taimede teisase ainevahetuse ühendid nt nikotiin on ohtlik! kofeiin d) mükotoksiinid - hallitusseente toksiinid. Maailmas ohtlikumad aflatoksiinid, mis on ülitugevad. Hallitanud maapähklites, põhjustab maksavähki. 2. Keemilised a) hapnik, osoon - tugevad oksüdeerijad b) asbest c) tugevad alused ja happed (aurud vähemalt sama ohtlikud kui kontakt) d) lämmastik- ja fosfor orgaanilised ühendid (putukamürgid jms) e) kemikaalide mittesihipärane kasutamine inimese tervise tasandil (võltskosmeetika, riidevärvide kasutamine toiduvärvide asemel) 3. Füüsikalised
mis pärsib bakterite rakukesta sünteesi. Kõrreliste parasiidi tungaltera abil toodetakse alkaloide, mida kasutatakse nt. migreeni ja Parkinsoni tõve ravil. Seenemürgitused: Seenemürgistusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis kasvab nt. valge kärbseseen, mida aetakse segamini sampinjoniga. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. Aflatoksiinid: Väga kantserogeensed omavahel lähedase koostisega ained, mida teatud tingimustel (kõrge temperatuur, niiskus) toodavad näiteks hallitusseened. Nad kuuluvad mükotoksiinide hulka. Looduses esineb neid vähemalt 20; inimesele kõige ohtlikum on aflatoksiin B1. Kollane kerahallik. Ohratoksiinid: Eriti tugev nefrotoksiline mürkaine. Satub toiduga organismi peamiselt teraviljade ja teraviljasaaduste kaudu. Rosinates on sageli avastatud kõrge saastumise tase. Teraviljad,
· Listeria monocytogenes, · E. coli (enteropatogeenne), · Clostridium botulinum, · Clostridium perfringens, · Brucella abortus, · Mycobacterium bovis, · Staphylococcus aureus, · Vibrio parahaemolyticus, · Vibrio vulnificus, · Yersinia enterocolitica, · Coxiella burnetti. Väga oluliseks bioloogiliseks ohuallikaks toiduainetes on mükotoksiinid. Mükotok- siine produtseerivad erinevad hallitusseened. Toiduainetes on mükotoksiinidest levinumad aflatoksiinid. Aflatoksiine produtseerivad Aspergillus flavus'e ning Aspergillus parasiticus'e liigid. Aflatoksiinid avaldavad inimesele kantserogeenset ja maksa kahjustavat toimet. Toidumürgistusi esile kutsuvaid mikroorganisme võib leiduda laialdaselt nii looduses kui olme tasandil. Seepärast on oluline, et töötajad suhtuksid väga tõsiselt isiklikku hügieeni ning teadvustaksid endale, et nad võivad ise olla haigusetekitaja- te kandjateks ja levitajateks
Kalataudid : 1) Viiruslik hemorraagiline sepititseemia (VHS) 2)Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (IHN) 3)Karpkala kevadvireemia (SVC) 4) Lõhilaste infektsioosne annemia (ISA) 2) Kalade maksakasvajad · Vikerforellide maksakasvaja e hepatoom Vikerforelli maksakasvaja e hepatoom tekib kantserogeensete ainete, peamiselt aflatoksiinide toimel kalamajandites kasvatatavatel vikerforellidel. Aflatoksiinid on looduslikud toksilised ja kantserogeensed ühendid, mis tekivad hallitusseente Aspergillus flavus'e ja A. parasiticus'e ainevahetuse saadusena soodsa temperatuuri (umbes 30 °C) ja niiskuse (9799%) tingimustes. Haigestuvad kahesuvised ja vanemad kalad. Haiguse kulg on otseses sõltuvuses vikerforellide söödas olevate õlikookide hulgast: mida rohkem viimaseid on, seda kiiremini areneb haigus. Eestis esines ulatuslik vikerforellide haigestumine kaheksakümnendate aastate alguses.
hoitakse neid nädalapäevad näljadieedil. Söötmist alustatakse värske, konserveerimata söödaga (põrn, värske kala), kuhu on täiendavalt lisatud vitamiine. KASVAJAD 5 · Vikerforellide maksakasvaja e hepatoom Vikerforelli maksakasvaja e hepatoom tekib kantserogeensete ainete, peamiselt aflatoksiinide toimel kalamajandites kasvatatavatel vikerforellidel. Aflatoksiinid on looduslikud toksilised ja kantserogeensed ühendid, mis tekivad hallitusseente Aspergillus flavus'e ja A. parasiticus'e ainevahetuse saadusena soodsa temperatuuri (umbes 30 °C) ja niiskuse (9799%) tingimustes. Haigestuvad kahesuvised ja vanemad kalad. Haiguse kulg on otseses sõltuvuses vikerforellide söödas olevate õlikookide hulgast: mida rohkem viimaseid on, seda kiiremini areneb haigus. Eestis esines ulatuslik vikerforellide haigestumine kaheksakümnendate aastate alguses.
annaabi.ee 
