Covington (1992) väidabki, et head hinded kalduvad motiveerima õpilasi, kes seda tegelikult ei vaja, ja halvad hinded kipuvad endast välja viima õpilasi, kes tegelikult vajavad julgustamist kõige rohkem. B. Weiner (1986, 1992) iseloomustab kõrge saavutus-motivatsiooniga õpilasi 3 aspektist. Saavutusmotivatsioon Atributsioonid ja emotsioonid. Emotsioonid mängivad atributsioonide kujunemisel ülitähtsat rolli, sest edu ja ebaeduga kaasnevad alati afektiseisundid. Saavutusmotivatsioon kui edu tõenäosuse ja väärtuse kombinatsioon. Atkinson (1964) määratles üldise saavutus-motivatsiooni edusaavutamismotiivi ja ebaedu vältimise motiivi vahena.
Sisemise kontrolli lookusega isikud eelistavad situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus, välise kontrolli lookusega isikud eelistavad aga situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus. Head hinded kalduvad motiveerima õpilasi, kes seda tegelikult ei vaja, ja halvad hinded kipuvad endast välja viima õpilasi, kes tegelikult vajavad julgustamist kõige rohkem. Edu ja ebaeduga kaasnevad alati afektiseisundid. Edu saavutamine mingis tegevuses toob kaasa õnnetunde, olenemata edu põhjustest. Atributsioonide ja emotsioonide seostest edu omistamisel erinevatele faktoritele võib tuua järgmisi näiteid. Kui edu omistatakse võimetele, kaasneb sellega üldjuhul kompetentsustunne; pikaajalisele pingutusele -- lõõgastustunne; teiste abile -- tänutunne; vedamisele -- üllatus või õnnetunne Vastupidised emotsioonid kaasnevad ebaõnnestumistele tehtavate atributsioonidega
Põhjus on selles, et sisemise kontrolli lookusega isikud eelistavad situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus, välise kontrolli lookusega isikud eelistavad aga situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus. Head hinded kalduvad motiveerima õpilasi, kes seda tegelikult ei vaja, ja halvad hinded kipuvad endast välja viima õpilasi, kes tegelikult vajavad julgustamist kõige rohkem.Edu ja ebaeduga kaasnevad alati afektiseisundid. Edu saavutamine mingis tegevuses toob kaasa õnnetunde, olenemata edu põhjustest. Atributsioonide ja emotsioonide seostest edu omistamisel erinevatele faktoritele võib tuua järgmisi näiteid. Kui edu omistatakse võimetele, kaasneb sellega üldjuhul kompetentsustunne; pikaajalisele pingutusele -- lõõgastustunne; teiste abile -- tänutunne; vedamisele -- üllatus või õnnetunne Vastupidised emotsioonid kaasnevad ebaõnnestumistele tehtavate atributsioonidega
annaabi.ee 
