" Enesekasvatusele aitab kaasa kasvatus, kui on täidetud järgmised tingimused: · õpilasel aidatakse määrata tema potentsiaalseid isiksuseomadusi ja teed puudustest vabanemiseks; · kasvatuses väärtustatakse õpilaste reaalseid, potentsiaalseid ja puudusi korvavaid omadusi; · õpilasi informeeritakse sotsiaalselt väärtustatud isiksuseomadustest (Tuulik, 2001:17- 18). Enesekasvatuse eelduseks on eneseteadvus ning isiksuse afektiivne areng. Afektiivses arengus on viis taset: tähelepanemine, reageerimine, väärtustamine, väärtuste süstematiseerimine ning väärtuste või väärtuste kompleksi alusel eelistamine. Isiksuse afektiivne ehk emotsionaal- hinnanguline areng peab olema jõudnud vähemalt väärtustamise tasemele, et kindlustada enesekasvatuseks vajaliku väärtuste kompleksi ja vastava tundmuslik-motivatsioonilise suhte (Tuulik, 2001:19). ALLIKAD Hytönen, J. (1999). Lapsekeskne kasvatus
piiratud. Piiratus tuleneb afekti alljärgnevalt vaadeldavatest omadustest. Tuntud psühholoog Sergei Rubinstein on väitnud, et afekt kutsub esile teadlikule ja tehtelisele kontrollile mittealuva pinge mahalaadimise tegevuses, kus afektiseisundis inimesest teod justkui paiskuvad välja, mitte ta ei reguleeri neid. Afekt on emotsionaalne puhang, mida iseloomustavad järgmised tunnused: 1) Võimukus afektiivses seisundis olles tunneb inimene end afektile alluvana, selle võimuses olevana, sellest jõulisest seisundist kaasaviiduna; 2) Tormilisus kõik protsessid kulgevad inimese väga intensiivselt, tugevalt, ilmnevad erakordse jõupuhanguga. See on lühiajaline plahvatusetaoline protsess, kus inimese peaaegu täielikult domineerib aju koorealune osa ning ajukoor on pidurdusseisundis. See
4. Gray Käitumusliku inhibitsiooni ja aktivatsiooni süsteemid (BIS ja BAS), paralleel Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega. 5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. 6 6. Baastasandi emotsiooniringete omadused (neurokeemiat pole vaja) Panksepa järgi, sh kust me teame, et nad imetajatel sarnased on. 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? V LOENG Millised on küsimusele vastamise etapid? Kas nende järjestus on alati (tingimata) sama? Mis vahe on sõna-sõnalisel ja pragmaatilisel tähendusel? (literal vs pragmatic meaning) P. Grice’i maksiimid: kvaliteedi-, suhte, kvantiteedi-, moodusemaksiimid (quality, relation,
Ajapikku kujuneb sellest käitumisinerts ja uuendamisprotsess lihtsustub. Kuni viimase faasini on lojaalsus haavatav kontseptsioon. Tabelis 1 on märgitud potentsiaalsed takistused lojaalsuse kujunemise teel. Kognitiivne lojaalsus põhineb toote või teenuse atribuutide eelistel. Kui konkureeriv toode köidab klienti rohkem, siis lojaalsus kaob. Sellist lojaalsust on kerge murda. Kohati nimetatakse seda fantoomlojaalsuseks, sest see on suunatud hinnale, mitte brändile endale. Afektiivses faasis tuleb arvestada rahulolematusega ning ebaratsionaalne on emotsionaalne külg klient otsustab teise toote kasuks, kui talle hakkab see meeldima. Kavatsuslik lojaalsus peab vastu vähesele rahulolematusele, kuid konkurentide keelitamine omab suurimat mõju tähelepanu juhtimisel võimalikule rahulolematusele. Tarbija ei väldi võimalusi puutuda kokku teiste brändidega. Inertses faasis on tarbija võimeline kõik konkurentide poolt tulevad teated kõrvust mööda laskma
Hinnanguline suhtumine aga on põhiliselt hoiakutega töötavale liiklusohutuse spetsialistile sama hukatuslik, kui eelarvamusliku hoiaku omanikule. Eelarvamuslik inimene kasutab vaid valitud hulka informatsiooni, mis mahub tema hoiaku kohase lubatavuse piiridesse ja välistab või lausa mõistab hukka kõik alternatiivid. Hoiakute mõju käitumisele võib olla väga tugev ja väga nõrk. Hoiak kui molekul sisaldab nii kognitiivseid kui ka afektiivseid representatsioone. Hoiaku afektiivses komponendis sisaldub automaatne käitumisvalmidus. Hoiak, kui ennustus ootus-väärtus mudel. Hoiaku moodustavad uskumused objekti ja tagajärgede seostest (ootused) ning hinnangud tagajärgedele (väärtused). Margihoiakud kujunevad reklaami ja toote poolt esile kutsutud tundeelamuslike seisundite mõjul. Hoiakul on ka hedooniline (meeldiv ei meeldi)komponent Talletatud vs genereeritud hoiakud
Baastasandi emotsiooniringed: tekitavad käitumismustreid, aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt, aktivatsioon püsib ka siis kui olukord järsku muutub, vahendavad sens sisendite ajju jõudmist, kontrollivad õppimist - loomadel samamoodi uudishimu ja reaktiivsus uutele olukordadele, sotsiaalsus, sots domin, mäng 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. - pulvinaarsed tuumad, taalamus, prefront kort, amügdala, uncinate fasciculus 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? IMPULSIIVSUS- adaptiivne (elamustejanu, kiire otsust), mitteadapt (pidurdamatus, mõtlematus). Serotoniin, dopa, noradre. Amügdalas tekib impulss, prefront korteks kontrollib ja surub alla.
b) Amneesia seotud traumaatilise sündmusega c) Ei ole seotud ainete tarvitamise, neuroloogilise seisundi või muu kehalise haigusseisundiga, või väsimusega d) Võib kaasneda dissotsiatiivne fuuga näiliselt sihipärane reisimine väljapoole igapäevast liikumisala Isiksuse mitmekesisus RHK-10; dissotsiatiivne identiteedi häire (DSM 5) - Isikul on 2 või enam selglt väljendunud isiksuse seisundit, hõlmates enestaju ja kaasuvaid muutusi afektiivses kogemuses, käitumises, mõtlemises, ajus ja sensomotoorikas - Üks isiksustest tavaliselt domineerib, kuid kummalgi ole juurdepääsu teise mälusüstemeile, tavaliselt pole üksteise olemasolust teadlikud - Iseloomlik dissotsiatiivne amneesia ja raskused sündmuste meenutamisel k.a igapäevasündmused - Esimene üüleminik ühelt isiksuselt teisele tavaliselt seotud tugeva psühhotraumaga,
keskmine 11% noorem 10%) ja vastavalt kasutaja haridusele (alam haridus 1%, põhiharidus 35%, keskharidus 8% ja kõrgem 12%). Teine rühm tegureid oli situatiivsed: teema, kõnestiil (neutraalne/emfaatiline/vastused), teksti tüüp (narratiiv/dialoog): - enam kasutatakse -h vorme kõneldes oma varasemast sotsiaalsest elust ja oma eluloost. Tänapäeva elust ja probleemidest kõneldes h vormide hulk väheneb; - neutraalses stiilis on üldiselt enam -h vorme kui afektiivses. St ebatavalist vormi kasutatakse enam emfaatilises kõnes; - dialoogis on vähem -h vorme kui narratiivis. St narratiiv on enam markeeritud kõneviis kui dialoog. 21 Kokkuvõtvaid järeldusi Näeme, et eesti keele sotsiolektide uuritus on minimaalne. Lisaks võime öelda, et uurimustes on välja valitud väga suur hulk erinevaid keelelisi,
Tegemist tugeva emotsiooniga. Afekti mõiste on sünonüümiks tugevale hingelisele seisundile just Ida-Euroopa meditsiinilises traditsioonis. Läänelikus ja angloameerika traditsioonis on afektil aga teine tähendus. Kaks afekti liiki on : - patoloogiline afekt mis tekib haiguse pinnalt - füsioloogiline afekt tekib aga hingelisest ehk psüühilisest aspektist tulenevalt. Afekti iseloomustavad kolm põhitunnust ehk afekti diagnostilised tunnused on: võimukus – afektiivses seisundis olles tunneb inimene end afektile alluvana ja selle võimuses olevana. tormilisus – kõik protsessid kulgevad inimeses väga intensiivselt ja tugevalt. Lühiajaline protsess. ootamatus ja lühiajalisus – afekt tekib, kuna inimene pole valmis teatud sündmuste käiguks. Eristatakse kolme gruppi: I soodustingimused (nagu konfliktisituatsioon; isiklikud iseärasused; organismi väsimuse ja kurnatuse
Kriipsujukud poiss ja tüdruk- pildid slaidil. Laste joonistuste areng kujutamisviisi järgi. Hiljem töötati testiga edasi. Intellektuaalne realism: Objektiivne kujutamisviis. Nii nagu kõnniks asjade keskel ja võtaks kogu aeg uue vaatekoha joonistamiseks. Visuaalne realism: Vaatajakeskne kujutamisviis (u 7a.) Pertseptiivsed Kognitiivsed (aspektid) Afektiivsed (aspektid) Sisemaailma osa vaatleminem et näha, mis osad peegelduvad afektiivses ja kognitiivses maailmas???? Kuidas joonistusi interpreteerida? Joonistuste.......figuurid jms???? Vabajoonistuse test- juhend, pliiats, paber......? Mis näitab, et laps on agressiivne? Jäsemete asümeetria, ühendamata (seostamata) kehaosad. Kehaosade kujutamine poolikutena. Monstrumite joonistamine. Genitaalide joonistamine. Äng, üldine ebakindlus? Kuidas käsi väriseb. Joonistust viirutatakse, kehaosad viirutatakse. Vaadatakse ka joont. Pinged? Tugev joon. Maapind
komponente silmas peetakse ehk sisu loetelu. Soorituslik – mida õpilane peab õpitavast valdama ehk soorituslikut oskused väljendavad õpilase sisu omandamist. B. S. Bloomi koolkonna õppekasvatustöö eesmärkide taksonoomiad: Eesmärkide taksonoomiad ning klassifikatsioonid kirjeldavad nende (eelpool) eesmärkide saavutamist väljendava käitumise põhiliike, aga BLOOMI koolkonna õppe-kasvatuseesmärkide taksonoomiad võimaldavad kirjeldada õpitulemusi kognitiivses, afektiivses ja psühhomotoorses valdkonnas. Kognitiivne taks. – Bloom et al. 1956 Afektiivne taks. - Krathwol, Bloom Psühhomotoorne taks. – & Masia, 1964 Harrow, 1972 - Teadmine inimese võime reprodutseerida - Märkamine - Reflektoorsed meeldejäetud informatsiooni
annaabi.ee 
