Spordiklubi Tartu Tamme Kooli ujumisring Treeningrühm (treenitusaste, vanus) …12-14a, algajad…………...... Sportlik eriala ujumine Treeningrühma suurus ……12………… Tunni toimumise aeg (kuupäev) …sügis………………………….….. Treeningtunni kestvus .....1,5-2 h.............................. Tunni teema vastupidavuse arendamine, tõmmete efektiivsuse arendamine. Makrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Eesmärk võistelda jaanuaris koolidevahelises ujumisvõistluses Mesotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Ettevalmistavas faasis tõsta maksimaalse hapnikutarbimise taset ja arendada jõudu, Mikrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Arendada aeroobset vastupidavust Tunni (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Harjutada jalgade tööd ja tõmmete tehnikat Tunniks vajalikud õppevahendid
Vastandina meie tegelikele võimetel on meie uskumused oma võimete kohta äärmiselt mõjukad Enesetõhusus Enesetõhusus Sõltumata tegelike võimete tasemest saavutavad kõrge enesetõhususe uskumusega inimesed paremaid tulemusi Afektiivsed Afektiivsed Valikute (Collins, 1982 eksperimendid lastega) protsessid Valikute protsessid tegemine
hakkamasaamiseks ·Psüühilise sõltuvuse korral ei suuda inimene vastu seista soovile taas sama tunnet kogeda ·Tekivad mõttetegevuse häired ·Pärast mõju lõppu muutub enesetunne väga halvaks ja inimene tarbib tubakat taas, et "normaalne" olla. Tubakaga kaasnevad närvisüsteemi häired Residuaalne või hiline psüühikahäire Häire, mille korral alkoholist või muudest psühhoaktiivsetest ainetest tingitud kognitiivsed, afektiivsed, isiksuse või käitumise muutused esinevad pärast perioodi, mille vältel saaks eeldada otsest aine toimet. Amnestiline sündroom Amnestilise sündroomi korral on juhtiv krooniline lühimälu häire, samuti võib olla häiritud kaugmälu, kusjuures vahetu mälu on säilinud. Tavaliselt on häiritud ajataju ja sündmuste õige järjekorra meenutamine, samuti võime omandada uut materjali. Aju kahjustus 600-st suitsus sisalduvast kemikaalist umbes 100 mõjutavad aju talitust.
(g) katatoonne käitumine, nagu rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism,,,,, stuupor; (h) negatiivsed sümptomid, nagu selgelt väljendunud apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus Välistavad kriteeriumid Sümptomite seotus ilmse orgaaniline ajukahjustusega Sümptomite seotus psühhoaktiivsete või muude psühhotroopsete ainetega < 1 kuu sümptomid Skisofreensed ja afektiivsed sümptomid arenevad koos ja on omavahel tasakaalus skisoafektiivne häire Skisofreenia alavormid Paranoidne Hebefreenne Katatoonne Diferentseerumata Skisofreenia järeldepressioon Residuaalne skisofreenia Lihtne skisofreenia Paranoidne skisofreenia tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted; kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, nagu
siis kui ta on inimene tõelises tähenduses. ) H. Sspencer-ülejääva energia teooria S. Hall-mänguline käitumine pärilikkuse poolt määratud, kulgeb vastavuses in. Arengulooga(ülekordamise teooria)-mängud järgnevad üksteisele suhteliselt püsivatel vanusejärkudel, sisu vastab päritud tegevusele, funktsioon on vabastada liik nendest jääkidest. K. Groos-eluks ettevalmistamise teooria.1. eksperimentaalne funktsioon-motoorsed, meelelised intellektuaalsed, afektiivsed,tahtejõudunõudvad.2. spetsiifiline funktsioon. M. Lazarus-aitab puhata tööst, rõõmu, naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlusega. G. T. W. Patrick-seotud motoorse aktiivsusega. Laste mäng loomulik ja instiktidel põhinev tegevus. R. van der Kooij-mäng on tegevus, protsess, käitumine. Kaasaegsed mänguteooriad Fenomenoloogilised teooriad Fr. J. Buytendijk-mäng on seotud subjekti ja esemegaon sees üllatuslik element, tal on oma mänguväli ja reeglid. J
eesmärgid õpetatakse õpetamise ressursid viisid/meetodid Kognitiivsed: Ergonoomika Ette näitamine, 25 Ratastool ja Patsient teab, vestlemine min aeg. Jälgimine ja patsiendi kuidas iseseisvalt patsiendiga. poolne tagasiside ratastooli abil hakkama saada. Afektiivsed: Endise Selgitamine 30 Informatiivn täisväärtuslikk patsiendiga min e materjal Jälgimine ja patsiendi Patsient mõistab, u elustiili suhtlemine. poolne tagasiside.. miks on tähtis taastamine. õppida ja harjutada amputeeritud jalaga hakkama saada. Psühhomotoorsed: Erinevad Vestlus ja 35 Harjutused.
püüab inimliku armastuse kõiki või peaaegu kõiki vorme sugutungist tuletada pidades neid libiido tuletisteks või selle muundunud vormideks. 3. Psühholoogia. Seksuaalreaktsioonid on seotud isiksuse elu kui tervikuga ega ole arusaadavad, kui neid vaadeldakse sellest lahus. Inimesel on palju kiindumusliike ja iga kiindumusliik täidab erinevaid funktsioone. Seda ei saa taandada teisele kiindumusele. Kiindumused e afektiivsed süsteemid: - ema armastus - lapse armastus ema vastu - eakaaslaste armastus - heteroseksuaalne armastus - isa armastus Need on autonoomsed afektiivsed süsteemid. 4. Sotsiaalpsühholoogia. Näeb armastuses tiheda vastastikkusele kiindumusele rajatud kaksikliidu liiki. Armastuse definitsioon? Kõige lihtsamini def armastust kui tunnet. See on tundeline ja mõtteline side;
sõnastamiseks? 1) Sisu loetelu 2) Õpetaja 3) Õpilase tegevus 4) Õpetaja tegevus MIllistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 1) Sisu loetelus (vertikaalis) 2) Sooritusena (horisontaalis) Millised on B.S.Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad? 1) Kognitiivsed (tunnetuslikud) taksonoomiad (Bloom) 2) Afektiivsed taksonoomia Krathwohl jt) 3) Psühhomotoorsed taksonoomia (Harrow) Millised on Bloomi kognitiivse taksonoomia põhikategooriad? 1) Teadmine 2) Mõistmine 3) Rakendamine 4) Analüüs 5) Süntees 6) Hindamine Loetlege Andersoni jt. (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad? 1) „Pea meeles“ (teadmine) 2) „Saa aru“ (mõistmine- arusaamise madalam aste)
· parafraseerimine, · abi otsimine, · sulgumine emakeelde/võõrkeelde, · koodivahetus jne. 4. Metakognitiivsed ehk õppimisprotsessi kõrvalt jälgimise ja analüüsimise strateegiad, mis aitavad · juhtida õpilase õppeprotsessi, · suunata õppeprotsessile tähelepanu, · õppeprotsessi koordineerida, · õppeprotsessi planeerida, · õppeprotsessi hinnata. Õppija peab mõistma, miks ta just nii õpib ja millised on tema eesmärgid. 5. Afektiivsed ehk tundepuhangulised strateegiad - hõlmavad · hoiakuid, · motivatsiooni, · väärtusi, ja jagunevad kolme rühma: · hirmu vähendamisele suunatud strateegiad, · enese julgustamisele suunatud strateegiad, · tundmuste teadvustamise strateegiad. 6. Sotsiaalsed strateegiad hõlmavad · koostööd, · empaatia arendamist, · info hankimise viise, · toimetulekut võõras keeleruumis.
Nüüd tahan rääkida minu õpioskusest. Meil on õppides vaja korraga väga erinevaid oskusi ning erinevad õpisituatsioonid nõuavad erinevaid oskusi. Ma arvan, et minu kõige vajalikum oskus on oskus enda õppimist jälgida ja hinnata ehk teise sõnaga võib seda nimetada metakognitsiooniks. See oskus võib kasutada igal pool elus, kus on vaja õppimine. Mul on olemas ka kognitiivsed oskused. Neid võin ma kasutada otseselt meeldejätmises ja meenutamises. Võin öelda, et mul on olemas ka afektiivsed oskused , sest ma oskan jälgida motivatsiooni ja pööran tähelepanu mingi tegevusele. Kokkuvõttes ma ei saa öelda, et mul on ideaalsed õpioskused, aga nad on väga heal tasemel, sest ma oskan kognitiivseid, metakognitiivseid kui afektiivseid oskusi informatsiooniga koos töötlema. Õpistiilist rääkides, saan öelda, et mul on strateegiline stiil, mida iseloomustab suundumus saavutusele. See stiil täiesti sobib mulle, sest ma olen sportlane, ja õppimisel käitun sama
3 Diagnostilised juhised Skisoafektiivse häire diagnoos on ainult siis kasutatav, kui nii skisofreensed kui ka emotsionaalsed sümptomid on selgelt väljendunud ja esinevad sama haigusepisoodi kestel üheaegselt või mõnepäevase vahega ning kui haigusepisoodi ei saa diagnoosida skisofreeniana, depressiivse ega maniakaalse episoodina. Seda diagnoosi ei saa kasutada patsientidel, kellel skisofreenia sümptomid ja afektiivsed sümptomid ilmnevad ainult haiguse eri episoodides. Näiteks skisofreeniahaigetele on omane depressiivsete sümptomite ilmnemine pärast psühhootilist episoodi (vt. skisofreenne järeldepressioon, F20.4). Osal patsientidest esinevad korduvad skisoafektiivsed episoodid, mis võivad olla kas maniakaalsed, depressiivsed või segatüüpi. Teistel on üks või kaks skisoafektiivset episoodi, mis paigutuvad tüüpiliste maniakaalsete või depressiivsete episoodide vahele. Esimesel juhul on
Mälustrateegiad ehk abstraktsete või visuaalsete kujundite tekitamine, kordamine ja tegevuste kasutamine. Kongnitiivsed strateegiad ehk erinevate allikate kasutamine õppimisel, näiteks helide esitamine, rühmitamine, komplekteerimine ja ümberkorraldamine. Ning samuti ka kompensatsioonistrateegia mis tähendab sõnade asemel kehakeele kasutamist. Kaudsed strateegiad jagunevad samuti kolmeks. Metakognitiivsed strateegiad ehk keskendumine, korraldamineja hindamine. Afektiivsed strateegiad ehk erutuse vähendamine, enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine ja positiivne hoiak. Sotsiaalsed strateegiat ehk üleküsimine ning grupitöö. Õppimise mehhanismid Harjutamine e habituatsioon on lihtsaim ning levinuim õppimise vorm. See on ülesse ehitatud orienteerumisrefleksile, mis kaob, kui stiimulil pole inimesele tähtis. Harjutamine võib eirata tähtsusetuid stiimuleid, et keskenduda olulisematele asjadele.
Laensõna võib tõlgendada tuletisena, kui on laenatud või tüvena käibele võetud ka sellele sobiv alussõna. Nt. tõlgitsema (tõlkima), tükeldama (tükk). On ka terminina teadlikult mugandatud laentüvesid. E. keele sõnastruktuuri reeglitega kohanemata võõrverbid on eeri- lõpulise tüvega. Nt. aktiveerima, improviseerima. 20. DESKRIPTIIVSED on onomatopoeetilised ja muud häälikuliselt motiveeritud sõnad. Tähenduselt ekspressiivsed ja afektiivsed. Häälikuline kuju ja fonotaktika võib erineda tavapärasest ja põhineda häälikusümboolikal. Moodustatakse üldiselt mallide järgi, mis esindavad mingit tuletustüüpi. Selgetest tuletistest eristab neid see, et neis sisalduv tuletusliide ei liitu harilikult lekseemile, vaid deskriptiivsele tüvekujule, mis ei esinda mingit lekseemi. Tüvelõpu järgi võib pidada vastava tuletustüübi sõnadeks. Nt.: vilisema, laksatama, puhkima, ärplema jne
..) 2. Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse õppeprotsessi planeerida, jälgida, koordineerida, hinnata metakognitiivsed strateegiad (keskendumine, korraldamine, hindamine ) afektiivsed strateegiad (erutuse vähendamine, enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine, positiivne hoiak ...) sotsiaalsed strateegiad (üleküsimine, koos töötamine ...) Mis on õppimine? harjutamise või kogemuse teel omandatud käitumise või ÕO8, L8 tegevuse muutus, mis kestab küllalt pikka aega
Põhjuseks võivad olla ka tüsistused enneaegsusest, teratogeensed või keskonnategurid. Tihti kaasneb mõni muu vaimne või füüsiline puue (3-4 korda sagedamini). Ravi ei ole, saab aga kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas eismeea lõpuks saavutatakse suhteline küpsus: - füüsilises arengus (kasvuspurt, kehamassi muutus, seksuaalne küpsemine) - psühholoogilises arengus (afektiivsed reaktsioonid, kombinatoorsed oskused, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime) - sotsiaalses arengus (suhete tähtsustumine eakaaslastega, lähedussuhete areng). Areneb kognitiivne kontroll, selle arengu käigus otsused on ebakindlad, pole tihti läbimõeldud. Käitumine on impulsiivsem, riskeerivam, vähem mõeldakse pikaajaliste tagajärgede peale (vahetu kasu). Otsustamisel sõltutakse rohkem sotsiaalsest kontekstist (tagasiside).
kordamine; tegevuste kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 2. Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse õppeprotsessi planeerida, jälgida, koordineerida, hinnata metakognitiivsed strateegiad (keskendumine, korraldamine, hindamine ...) afektiivsed strateegiad (erutuse vähendamine, enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine, positiivne hoiak ...) sotsiaalsed strateegiad (üleküsimine, koos töötamine ...) Üldisi õpioskusi on vaja õppijal aidata omandada. Ei saa loota juhuslikkusele, et õppija tuleb ise sellega toime, sest õppimise õppimiseks on vaja teha sihikindlat ja süstemaatilist tööd. Samas pole võimalik õpioskusi omandada ühtsete ja rangete 6
Inimestele, kellel seisab ees pikem viibimine teises kultuuriruumis, korraldatakse koolitusi, mis metoodika alusel jagunevad kolme kategooriasse: üldinformeerivad, teise rahvuse mõistmisele orienteeritud ning teises kultuuriruumis tulemuslikuma suhtlemise oskuste omandamisele keskenduvad koolitused. Psühholoogiline ja sotsiaal-kultuuriline kohanemine Teises kultuuriruumis viibimine kutsub esile märgatavaid muutusi, mille võib jagada kolme kategooriasse. Kõigepealt leiavad aset afektiivsed reaktsioonid alates rõõmust kuni segaduse, ängistuse ja depressioonini (psühholoogiline kohanemine). Seejärel järgneb õppeprotsess, mille käigus õpitakse tundma uue kultuurikeskkonna eripärasid ning omandatakse oskused selles keskkonnas toime tulekuks (sotsiaal-kultuuriline kohanemine). Ning lõpuks, kui uues kultuuriruumis viibimine pikeneb, tekivad enesemääratlemise mõtted kas nähakse ennast selle kultuuriruumi osana või võõrana (akulturatsioon)
· kui inimene tajub erinevusi, hakkab ta teatud tunnuste järele omistama käitumise põhjusi projektsioon · inimene kannab oma minevikututtavate ise-loomuomadused ja eelmiste suhete kogemused üle uutele HOIAKUTE TEOORIA Enamlevinud komponentide järjestus hoiaku kujunemise puhul: kognitiivne, afektiivne, konatiivne (käitumuslik) Kognitiivsed · isiku mentaalne kujutlusvõime, arusaamine ja interpreteeringud inimeste, objektide ja teemade kohta Afektiivsed · inimeste tunded ja emotsioonid objektide, teemade ja ideede kohta Käitumuslikud · indiviidide kavatsus, tegevused ja käitumine situatsioonis HOIAK valmidus positiivselt või negatiivselt reageerida · inimestesse · situatsioonidesse · toodetesse · teenustesse püsiv valmisolek · teatud reageeringuks · hinnanguks Väärtused, arusaamad ja tegelikkuse võrdlemine oma väärtustega kujundavad hoiaku, mis avaldub tundena ja väljendub käitumises.
võrgustikust ühikute mustri, ühikutevaheliste seoste tugevuste poolest. CAPS – individuaalseid erinevusi sotsiaalses käitumises põhjustavad 5 tüüpi suht stabiilseid psühholoogilisi protsesse – kodeerimisviisid, ootused ja uskumused, emotsioonid ja afektiivsed, eesmärgid ja väärtused, võimed ja eneseregulatsiooniplaanid. Sotsiaalse investeeringu teooria – isiksuse areng seotud eelkõige vanusega seotud sotsiaalsete rollidega. Intelligentsuse tavateooriad: • Sternberg jt : igapäevase intelligentsuse mõiste saab jagada 3 faktioriks:
· Madal enesehinnang · Huvideringi ahenemine · Suhtlusprobleemid · Süütunne · Negatiivne mõtlemine · Enesetapumõtted Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, kuid seda tuleks vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. Depressiooni tüübid
Psühhofarmakoloogia eksam 2. loeng psühhoosivastased ravimid PEAMISED PSÜHHOOSITÜÜBID ON: · Skisofreenia · Afektiivsed (psühhootilised) häired (depressioon, maania) · Orgaanilised psühhoosid (põhjuseks ajuvigastus, alkoholism, vms orgaaniline haigus) SKISOFREENIA PEAMISED TUNNUSED: · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt sisestatud või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vähenemine Üldiseloomustus Neuroleptikumide e
edastatakse järeltulevatele põlvkondadele. On muutuv sotsiaalses aeg- ruumis MAJANDUSKULTUUR – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust VÄÄRTUSED – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; - abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; - afektiivsed (emotsioonid), motiveerivad tegevust; - väärtushierarhiad - suhteliselt kestvad - tugevalt seotud kindla kultuuriga SOTSIALISEERUMINE – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess SOTSIAALSED ROLLID – käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis
· südame kloppimine · higistamine · värisemine, vappumine · suukuivus · hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudustunne) · valud rindkeres · iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus · lihaspinge ja lihaspingega seotud valud · kuumad ja külmad hood · tuimusetunne või surinad · pearingluse-, ebakindlustunne · tükitunne kurgus, neelamisraskused (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Afektiivsed sündroomid: · Ärevussündroom · Depressioonisündroom · Maaniasündroom (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Emotsiooni komponendid. Emotsionaalses käitumises võib eristada järgmisi komponente: emotsioone põhjustavad sündmused; sündmuste kodeerimine (sündmuste liigitamine erineva tähendusega kategooriatesse, näiteks alandus, solvamine jne.); hinnang, mis määrab
kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 3.2 Kaudsed õpistrateegiad Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse õppeprotsessi planeerida, jälgida, koordineerida, hinnata metakognitiivsed strateegiad (keskendumine, korraldamine, hindamine ...) afektiivsed strateegiad (erutuse vähendamine, enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine, positiivne hoiak ...) sotsiaalsed strateegiad (üleküsimine, koos töötamine ...) Üldisi õpioskusi on vaja õppijal aidata omandada. Ei saa loota juhuslikkusele, et õppija tuleb 9 ise sellega toime, sest õppimise õppimiseks on vaja teha sihikindlat ja süstemaatilist tööd.
Keel - Üks olulisim kultuuri element: kultuur väljendub keeles, keel on kultuuri edasikandja Verbaalne ja mitteverbaalne. Märgid ja sümbolid - esindavad ühiskonnas omaks võetud sotsiaalselt tähenduslikke toiminguid või objekte. Keelekasutus ei ole kunagi neutraalne! Väärtused - indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; afektiivsed (emotsioonid), motiveerivad tegevust vastavalt väärtushierarhiatele; suhteliselt kestvad; tugevalt seotud kindla kultuuriga; Normid - käitumisreeglid, mis peegeldavad / kehastavad väärtusi; • reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt; • informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); • sotsiaalse kontrolli mehhanism – normide järgimise eeldus (sanktsioonid - nii positiivsed kui negatiivsed). Sotsiaalsed rollid 2.
mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, seda tuleks aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. See ei esine vaid mingil kindlal eluetapil, seda võib esineda
- Suurusluul - Depressiivne luul - Seoses mõtete omamise/päritoluga - Sageli seotud tagakiusamise ja jälitamisega Meeleolu (emotsionaalsuse) häired - Patoloogiline efekt – väga intensiivne, järsku tekkiv afektiseisund mille jooksul teaduvsseisund muutub - Patoloogiline meeleolu – mania, depressiivsus - Defekt tundeelus – afekti lamenemine/nüristumine avaldub emotsioonide, tunnete ja reaktsioonide väljendamise vaesusena nt - Kohatu afekt – afektiivsed väljendused on kohatud või ei haaku olukorraga mitte lihtsalt lamenenud või nüristunud nt kurvas olukorras naerab sest tema tunded ei haaku olukorraga Häirunud kognitiivsed funktsioonid Kroonilise psühhootilise häire korral on sageli häirunud: - Tähelepanu - Töömälu, visuaalne ja ruumiline mälu - Probleemide lahendamine ja strateegiate kasutamine - Eksekutiivsed funktsioonid - Info töötlemise kiirus
ärkvelolekutsükli inversioon *öine sümptomite ägenemine *häirivad või hirmutavad unenäod, mis võivad ärkvelolekus jätkuda hallutsinatsioonide või illusioonidena 5)Sümptomite järsk algus ja ööpäevane varieeruvus 6) On olemas objektiivsed tõendid orgaanilise haiguse või kahjustuse kohta (anamnees, somaatiline ja neuroloogiline uurimine, laboratoorsete uuringute tulemused). Deliiriumiga kaasuvad sümptomid: afektiivsed häired (depressioon või eufooria, ärevuse- ja hirmutunne, ärrituvus või apaatsus); tajumishäired (peamiselt visuaalsed hallutsinatsioonid ja illusioonid; taktiilsed hallutsinatsioonid); mööduvad luulumõtted; deliiriumile võib kaasuda dementsus. Deliiriumisündroomi sagedasemad põhjused: Peaajuhaigused, - kahjustused (epilepsia, ajutrauma, infektsioonid, kasvajad, vaskulaarsed häired); ravimid; endokriinsüsteemi düsfunktsioon; mitteendokriinsete organite haigused; jne
kõhukinnisus (constipation); Ülemäärase ärevusega seotud kehalised vaevused: südame kloppimine higistamine värisemine, vappumine suukuivus hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudustunne) valud või düskomforditunne rindkeres iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress) lihaspinge ja lihaspingega seotud valud kuumad ja külmad hood tuimusetunne või surinad pearingluse-, ebakindlustunne tükitunne kurgus, neelamisraskused Afektiivsed sündroomid ** Ärevussündroom [orgaaniline ärevushäire, ..., ärevushäired] ** Depressioonisündroom ** Maniasündroom [orgaaniline mania, skisoafektiivne häire, bipolaarne häire] Motoorne käitumine (motor behaviour; conation) Siin vaadeldakse hälbeid, mida eestikeelses kirjanduses [J.Saarma, 1] on käsitletud tahteaktiivsuse- või tahteeluhäiretena. Inimese psüühilise tegevuse osa, mis hõlmab impulsse, motivatsioone, tunge, instinkte, ihasid jne
Ei suuda jätkata oma tegevust kui siis väga piiratud ulatuses. Raske depressioon psühhootiliste sümptomitega Raskele depressioonile lisaks luul, hallutsinatsioonid või stuupor. Depressiooni kognitiivne mudel (T. Beck 1967) Varajane kogemus, ebafunktsionaalsete eelduste väljakujunemine, kriitiline sündmus → eelduste aktiveerumine → negatiivsed automaatmõtted → depressiooni sümptomid → käitumuslikud, motivatsioonilised, afektiivsed, kognitiivsed, somaatilised. Õpitud abituse esialgne mudel (Seligman & Overmier 1967) Mittesõltuvad sündmused → mittekontrollitavuse ootus → puuded: motivatsioonis – harva üritab põgeneda; õppimises – juhuslikule edule ei järgne kogemuse kasutamise katset; emotsioonides – passiivne talumine ilma emotsioonide väliste avaldusteta. Õpitud abituse ümberkujundatud mudel (Peterson & Seligman 1984) Halbu sündmusi tajutakse mittekontrollitavatena → põhjuslik seletus:
arendamisele, eetilistele tõekspidamistele, usulistele väärtustele, vähem koos tegutsemist, kriitiline suhtumine, karistamine, autoritaarsed vanemlikud stiilid Akadeemilised näitajad · Ootamatu ja järsk langus hinnetes (tulemustes) · Huvipuudus koolitöö vastu · Pingutusvõime langus · Korrapäratu ja lohakas töö · Annab kergesti alla · Ei täida korraldusi · Kurdab, et pole energiat koolitööd teha Afektiivsed/emotsionaalsed näitajad · Kurvameelsus · Ärevus, ärrituvus, hirm · Madal enesehinnang · Kurdab pidevalt · Pidev süütunne Kognitiivsed näitajad · Otsustusvõimetus · Kontsentratsiooniraskused · Enesetapumõtted · Madal enesehinnang ja madalad ootused tuleviku suhtes (niikuinii ei lähe hästi!) · Surmamõtted Sotsiaalsed näitajad · Ärrituvus hüperaktiivsus · Agressiivsus, antisotsiaalne käitumine · Korrarikkumine tundides
tähendusstruktuurid jm kultuur ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid),koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; -afektiivsed (emotsioonid), motiveerivad tegevust; -väärtushierarhiad -suhteliselt kestvad -tugevalt seotud kindla kultuuriga Normid- -käitumisreeglid, mis peegeldavad / kehastavad väärtusi; -reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt; -informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); -sanktsioonid Sotsialiseerumine- isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid;
implitsiitseteks. Psüühiliste nähtuste sfäär on avar ja mitmekesine, kuid laias laastus jagunevad need kolme suurde rühma: 1) psüühilised protsessid – kujutavad endast teatud ajuprotsesside toel toimuvat vaimset tegevust maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamisel subjekti poolt. Peamised TUNNETUSPROTSESSID(kognitiivsed protsessid) on aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine. EMOTSIONAALSED PROTSESSID(afektiivsed protsessid) avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes. TÄIDESAATVAD PROTSESSID(eksekutiivsed protsessid) käivitavad ja suunavad toiminguid. 2) psüühilised seisundid – psüühiliste protsesside tase, kulgemise eripära, muutlikus – muutumatus, kiirus ning kvaliteet loovad aluse psüühilisele seisundile. 3) psüühilised omadused – kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline
TEISTELE Tundmatu VARJATUD TUNDMAT ALA U ALA ISIKUTAJU Oma igapäevaelus sõltume me suurel määral sellest, kuidas me oma suhtlemispartnerit tajume. Tajumine määrab ära ka suhtluse sisu. Mida paremini me teist mõistame, seda enam oskame me ette ennustada teise võimalikku käitumist tulevikus. 1.Kognitiivsed faktorid – ootused, stereotüübid, personaalsed konstruktid jne. 2.Afektiivsed faktorid - tajuja eesmärgid ja emotsionaalsed seisundid. 3. Demograafilised faktorid – tajuja sugu, vanus ja kultuuritaust. Tajuvead Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe:
(teadlikult kirjeldamatud) Psüühiliste nähtuste sfääride jagunemine, 1) psüühilised protsessid, 2) psüühilised seisundid, 3) psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID: Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamine subjekti poolt Tunnetusprotsessid (kognitiivsed) – aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine Emotsionaalsed protsessid (afektiivsed) – avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes Täidesaatvad protsessid (eksekutiivsed) – käivitavad ja suunavad toiminguid Kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, laad, suunitlus, mis on ajas püsivad, saame rääkida selle isiku psüühilistest omadustest (isiku vaimu- ja hingeelu ning meelelaadi tüüpilised erijooned)
sotsiaalse soovitavuse skoor · Michael Eysencki kognitiivne teooria: repressorid suunavad oma tähelepanu hirmu/ärevust tekitavatest sündmustest mööda ning väldivad sündmuste tõlgendamist ohtlikuna. 7. KOGNITIIVNE ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Sisukord · Ajalugu: väljast sõltuvus / sõltumatus (Witkin) personaalsed konstruktid (Kelly) Ootused x väärtus (Rotter) Tasu edasilükkamine, kognitiiv-afektiivsed ühikud, situatsioonispetsiifilisus (Mischel) Vaatlusõppimine, enesetõhusus (Bandura) · Eesmärgipärane käitumine · Täideviimiskavatsused · Eneseregulatsiooni ressurss · Eesmärkide konflikt · Mäletsemine ehk kas mõtlemine on alati kasulik? · Kahe protsessi teooriad Väljast sõltuvus · Raami ja varda test (Witkin 1954) · Väljast sõltumatus: võime tajuda mingi "terviku" osa selle ülejäänud komponentidest eraldi (neid ignoreerides)
Näiteid loomade poolt edastatavatest sõnumitest. Tuleb uurida, kummast aspektist meid käitumine huvitab, saatja või saaja. N: a)liigiline kuuluvus – linnulaul b)sugu – enamasti laulavad isalinnud c)suguküpsus – lauldakse sigimishooajal d)muu info – geograafiline päritolu, dialektid; bioloogiline kvaliteed Sõnumite erinevaid tüüpideks jaotusi. A)kosimine b)ähvardamine c)kontakti säilitamine d)kaaslaste hoiatamine Üldised ja detailsed sõnumid, osutavad ja afektiivsed signaalid. Osad signaalid üldised, n: hoiatushüüded ühte moodi ja tagasihoidlikud. Osad signaalid annavad detailset infot, n: laik- nosudelfiinide nimede hüüdmine, kui keegi kaotsi läheb. Kõik oleneb liikidest. Osutavad signaalid osutavad kellelegi-millelegi välismaailmas. Afektiivsed signaalid kannavad üldiselt laadi sõnumeid looma sisemise seisundi kohta. Signaali tähenduse sõltuvus vastuvõtjast ja kontekstist. Signaali vorm, selle suhe sõnumisse ja tähendusse. Suhtluskanalid
Kui mõlemal turvaline- siis pikk suhe. Kui on düsorganiseeritud suhe, siis ei püsi. ???????????? Reegel- turvaline kiindumusstiil tagab suhtes lähedus, püsivuse. Kui mõlemal erinev kiindumusstiil, oleneb sellest suhte kvaliteet. Sensitiivsus tõrjutuse suhtes on pärit lapsepõlvest, lapseeast.ooleneb kas last on tõrjutud. Kui tajutakse tõrjutust, siis toimub partneri süüdistamine. See, kuidas tajume on ka isiksusejoonena meie enda sees. Mõned kognitiivsed ja afektiivsed protsessid toetavad suhteid- partneri idealiseerimine ja suhte idealiseerimine (??????????????????????) Mõned kognitiivsed ja afektiivsed protsessid on kahjulikud suhtele. Rigiidsed, düsfunktsionaalsed uskumused, ebaturvaline kiindumus, sensitiivsus tõrjutuse suhtes. 13. loeng. Viimane loeng. Loovus klassiruumis. 1. loovus. 2. Divergentne ja kovergentne mõtlemine. 3. Joy Paul Guilford 4. Ellis Paul Torrance 5. Loovuse neli tingimust 1. Loovus ld.k. creare- tegema.
tundeid nimetavad sõnad nimetavad või kirjeldavad emotsioone ja afekte (meeleolusid ja ärrituse põhjusi) ilma ise ekspressiivsed olemata, nt armastus, viha, kurbus; tundeid ja afekte väljendav sõnavara, nt psühholoogilised tundeid või meeleseisundeid väljendavad sõnad ja väljendid, nt Ma vihkan sind! Väga rõõmustav! Kui kahju!; aistingusõnad; hellitus- ja sõimusõnad (interjektsioonid), nt oi, oh, ah sa mait!, kurivaim!; afektiivsed adjektiivid, substantiivid ja verbid: (nii) nunnu, (see) tibuke, ruulib (täiega); hinnangulised sõnad, nt krants, kärvama, tolvan, jobu, saurus. Emotsioone ja afekte väljendavad sõnad on sageli mitmetähenduslikud. Tähendus täpsustub sellisel juhul kontekstis. Nt mõelda interjektsiooni oi! erinevate tundevarjundite üle. Eksplitsiitselt markeeritud üleskutsefunktsioon tähendab, et kuulajat teavitatakse oma eesmärkidest. Sõnades
ainult siis, kui ta on inimene tõelises tähenduses) H. Spencer- ülejääva energia teooria. S. Hall- mänguline käitumine pärilikkuse poolt määratud, kulgeb vastavuses in. arengulooga ( ülekordamise teooria)- mängud järgnevad üksteisele suhteliselt püsivatel vanusejärkudel, sisu vastab päritud tegevusele, funktsioon on vabastada liik nendest jääkidest. K. Groos- eluks ettevalmistamise teooria 1. eksperimentaalne funktsioon- motoorsed, meelelised, intellektuaalsed, afektiivsed, tahtejõudunõudvad. 2. spetsiifilised funktsioonid. M. Lazarus- aitab puhata tööst, rõõmu, naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlustega. G. T. W. Patrick- seotud motoorse aktiivsusega. Laste mäng loomulik ja instinktidel põhinev tegevus. R. van der Kooij- mäng on tegevus, protsess, käitumine. 4. Kaasaegsed mänguteooriad. 1. fenomenoloogilised mänguteooriad- Fr. J. Buytendijk- mäng on seotud subjekti ja
hinnatakse kollektivistlikes kultuuride madalalt, otsustamine võtab kaua aega) Organisatsioonid individualistide jaoks on instrumendid omanike individuaalsete huvide rahuldamiseks, kellega töötajad sõlmivad lepingud oma individuaalsete huvide rahuldamiseks. Kollektivistidel on organisatsioonid enam klannid või laiendatud perekonnad. Emotsioonide osakaal ja nende hindamine – afektiivsed vs neutraalsed kultuurid: kas ja kui palju neid väljendatakse ja kas neid käsitletakse „eraldi“ objektist või mitte. Lõuna-Euroopa väljendab neid ja ei eralda, Põhja-Euroopa ei väljenda ja eraldab, USA väljendab ja eraldab. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite kasutamine Suhtumine huumorisse Difuussed vs spetsiifilised kultuurid – kui sügavad on inimsuhted
10 Enesetaju teooria - me õppime iseennast tundma, vaadeldes oma käitumist ja reaktsioone sündmustele samal viisil nagu teisigi inimesi tundma õppides. Enesetõhustuse uskumused avaldavad oma mõju olulise psühholoogilise protsessi kaudu: 1) Tunnetus. 2) Motivatsioon. 3) Emotsioonid. 4) Valikute tegemine. - Tunnetus - protsessid, mille hulka kuuluvad taju, mälu, mõtlemine, loogiline järeldamine, keel ja mõnda tüüpi õppimine. - Afektiivsed mõõde - hoiaku aspekt, mis on seotud hoiaku objektile suunatud tundmuste ja emotsioonidega. - Sobivushüpotees - oletus, et paaride liikmed enamasti vastavad teineteisele füüsilise veetluse poolest. Täiend- ehk komplementaarvajaduse hüpotees - mõnes paaris veetleb partnereid nende isiksuste vastandlikkus, mistõttu kumbki suudab teise vajadusi rahuldada. Sellistes suhetes esineb vastandiku täiendavaid vajadused: 1) Hoolitsuse-vastuvõttulikkuse vajadused.
N: kõik mehed peavad minema uuringutele, et minna ajateenistusse. Tervisekasvatus- On sotsiaalse tegevuse ja õppimikogemuste planeeritud kompleks, mille ideeks on võimaldada inimestel hallata oma tervist... Helkurid jne.. 60ndad - Pereplaneerimine, kasvatus, tervisenõustamine. 70ndad krooniliste haiguste ennetamine: katsetati 1. Hirmutamine ja teadmiste jagamine N: kuis a nii teed, siis saad selle. (Ei toiminud) 2. teadmiste jagamine hoiakute muutmine. (ei toimi) N: 3. afektiivsed lähenemise viisid: püütakse õpetada otsuste tegemist, püütakse arvestada arengulisi iseärasusi. Missugused on soovid ennast teostada. Sotsiaalsus, autoriteet, enesetunne. 4. Sotsiaalne mõjustamine- viidata sotsiaalsetele normidele. Julgutada noori ning teadvustada neid. Aktiivtöö noortega. Isemõtlemise julgustamine. Täiskasvanute eeskuju. Aktiivne õpetuslik meetod. Tervisekasvatuse eesmärgid Preventsioon Tervise säilitamine ja parandamine
Muudame maailma enda järgi. ·Akommodatsioon- Kognitiivse struktuuri muutmine keskkonnaelementidele kohasemaks. Muudame ennast maailma, keskkonna järgi. Näiteks matkimine. Piaget'i arengu astmed (1970) - Eelmine aste loob võimaluse uuele astmele mineku - Sisemine mot. -> ebamugavus sunnib olukorda muutma, et jõuda uutele kvaliteetidele 1. Oluline on asjakohane küpsemistase Sesnomotoorne 0-2 a - Õppimine on aktiivne protsess - Afektiivsed kogemused - Lihtsad liigudus tajuaktid - Selles faasis ei kasuta ei keelt, ei sümboleid ega kujundeid, kuid gaasi arenedes hakkab neid natuke juba kasutama - Algselt puudub objekti püsivus - Vaimne represitsioon on tekkinud selle astme kriitiline areng - Lapsed loovad isikliku maailma vastavalt enda hetkesoovidele - Kalduvus muuta huvitavaid sündmusi püsivateks ehk intentsionaalsus - Õppimine toimub katse-eksitusmeetodil 2
Meedia veebiväljaanded ilmuvad enam-vähem kohe pärast sündmuse toimumist, seega pole neid mõtet järgmise päeva paberlehes enam avaldada. Enamik lehepinnast hõlmavad kommentaarid. Uudislood on muutunud vormiliseks. Tänapäeva ajalehel on ühel lehel kas üks suur uudislugu paljude piltidega või kaks ning püütakse saada võimalikult paljudelt kommentaare. Uudiste emotsionaalsuse skaala tuleb paika panna: ühes otsas kuivad ja neutraalsed sõnad, teises skaala otsas emotsionaalsed ja afektiivsed. Mitteneutraalsete väljendite kasutamine viitab sellele, et tarbeteksti on tunginud ilukirjanduse narratiivimallid – seega lugu läheneb vormiliselt meelelahutusele. Lugu püütakse esitada põnevamalt, säilitades siiski dokumentaalsuse. Informatsiooni ja meelelahutuse vaheline pinge on alati olemas – lugu peab olema põnev ja müüv, aga samas ka tõsiseltvõetava infosisaldusega. See pinge liigub kord ühele, kord teisele poole.
o Need for Consistency (active, internal) o Need for Attribution (active, external) o Need to Categorize (passive, internal) o Need for Objectification(passive, external) 6 x Cognitive Growth Motives o Need for Autonomy (active, internal) o Need for Stimulation (active, external) o Teleological Need (passive, internal) o Utilitarian Need (passive, external) McGuire'i afektiivsed motiivid: x Affective Preservation Motives: o Need for Tension Reduction (active, internal) o Need for Expression (active, external) o Need for Ego Defense (passive, internal) o Need for Reinforcement (passive, external) x Affective Growth Motives: o Need for Assertion (active, internal) o Need for Affiliation (active, external) o Need for Identification (passive, internal) o Need for Modeling (passive, external) 2.6
tähenduslikku toimingut või objekti kognitiivne – tähendussüsteemid, inimtegevuse mittemateriaalsed produktid, mis on materialiseerunud kirjasõnas, jooniste, fotode, filmide jne. kujul esemeline ehk materiaalne - asjad ja nende kasutusviisid VÄÄRTUSED - indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; afektiivsed (emotsioonid), motiveerivad tegevust; väärtushierarhiad suhteliselt kestvad tugevalt seotud kindla kultuuriga; NORMID käitumisreeglid, mis peegeldavad / kehastavad väärtusi; reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt; informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); sotsiaalse kontrolli mehhanism – sanktsioonid (nii positiivsed kui negatiivsed)
sellisena nagu ta on. Õpetamise meetodid peavad olema kohandatud lapse võimetele, sinna kuulub ka füüsiline tegevus. Raskusi tekitavad kindlasti erinevad väljasõidud ja matkad, sest epilepsiaga laps peab olema sealgi turvatud. Epilepsiaga laps peaks saama tunda end teistega võrdselt, sest tavaliselt on neil oma haiguse tõttu madal enesehinnang. Vihahood ja hüsteeria on olukorrad, kus täiskasvanu peab säilitama rahu ja ootama kuni laps on rahunenud, samas tekkivad afektiivsed krambihood võivad hirmutavad olla ka kaaslastele. Epilepsiaga võivad kaasneda kaasnähud, milleks võivad olla motoorsed häired. Motoorsed oskused ja vilumused on tähtsaks üldises arengus. Motoorika areng on tihedat seotud sotsiaalsete oskustega. Motoorne arendamine toimub igapäevaelus kõikjal – mängudes, jalutuskäikudel, tegevustes. http://www.teatoimeta.ee/Epilepsiahaige_lapse_toetamisvoima_758.htm c. Erivajadusega laps lasteaias
loogilissõnalise, teadvustatud arutluse teel? 2) Kuidas määratleda reklaami vastuvõtja psühholoogilist osalust või osavõttu (psühholoogilist kaasamist ingl. involvement) reklaamis sisalduva teate töötlemisest; kuidas mõõta osalusmäära? Kuidas sõltub reklaami efekt reklaami vastuvõtja psühholoogilise osaluse määrast? 3) Kuidas on omavahel seotud reklaami teostuslik külg, tarbija afektiivsed/tundmuslikud reaktsioonid sellele küljele ning reklaami efektiivsus? Erilise tähelepanu all on positiivsete ja negatiivsete elamuste mõju võrdlev uurimine. Huvi on pakkunud soolised erinevused, erineva tundeelamusliku värvinguga reklaami mõju erinevused ajas jms. 4) Kuidas sõltub reklaami efektiivsus visuaalse infotöötluse seaduspärasustest ja kulgemisest reklaami vastuvõtul? (Bachmann , 1994:11-12)
mõtlemise ja kõnega. Downi sündroom Autism- emotsionaalse ja sotsiaalse arengu häire (avaldub tihti koos vaimupuudega, aga võib ka mitte; asperger, üldiselt normaalne intellekt, kuid füüsiline kohmakus; suhtelmishäired, korraldustele-normidele mitte alistumine), puuduv empaatiavõime ja egotsentrilisus Emotsionaalsed ja käitumishäired või –raskused. Vanuse- , kultuuri või eetilistest normidest oluliselt erinev. Tal on: *ärevushäired * afektiivsed hälbed *aktiivsuse ja tähelepanuhäired *käitumis ja kohanemishälbed ja häired *skisofreenia Emots ja käit häirete liigid: *väljapoole suunatud (kohalpüsimatus,teiste tülitamine, löömine, vanema või õpetaja eiramine, vaidlemine, varastamine, valetamine, vandalism, allumatus, vihapursked, ülesannete pooleli jätmine) *sissepoole suunatud (vähene suhtlemine, SLAID!!! Meetmed: *sotsiaalsete oskuste õpetamine *jälgida keskkonna mõju - mis ärritab ,
annaabi.ee 
