isend, ja avaldas oma tulemused 1925. aasta veebruaris ajakirjas "Nature". Taungi poiss sarnanes hammaste ja lõualuude poolest sarnanebmiotseeni inimahvidega, kuid fossiilid annavad tõestust kahel jalal kõndimise kohta. Tõestus selle kohta saadi 1935 Tansaaniast Laetoli vulkaanilises tuhas säilinud kahest kõrvuti asetsevast jalajälgede reast. 3,7 miljonit aastat tagasi tehtud jalajäljed on omistatud Australopithecus afarensisele ('Afari lõunaahv'). Kuigi A. afarensis kõndis kahel jalal, tundis ta ennast ka puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõrmeluud, mistõttu sõrmed suutsid ronimise ajal tugevalt haarduda. Ida- Aafrikas avastas australopiteekuste säilmed esimesena Mary Leakey 1959. Ta avastas Olduvai kuristikus pealuu, mis kuulus liigile Australopithecus boisei (tänapäeval Paranthropus boisei). Hiljem on Leakeyde pere samast välja kaevanud
a. leitud Lucy, vanusega u 3,2 milj. Leidjad 14 Donald Johnsoni ja Tom Gray, leiukoht Hadar Etioopias. Saadi 40% ühe isendi luudest. Nimi Beatlesite laulust. Lucy oli surres u 25 aastane küps täiskasvanu. Tema pikkus oli u 107 cm, oli oma liigi kohta väikest kasvu, kaalus u 28 kg. Esimene kindel leid, mis tõendas väga varaste kahejalgsete ahvilike ja inimlike tunnustega hominiidide olemasolu. Australopithecus afarensisele kuuluvaiks peetakse ka vanimaid teadaolevaid inimlikke jalajälgi Maal, nn Laetoli jalajälgi (avastatud 1978. a). Kahe või kolme isiku jäljed. Jäljed on u 3,7 milj a vanad ning väga sarnased inimese omadele. Üks Australopithecus afarensise leid on tuntud vanima perekonnana. Leid saadi 1975. a Hadarist Etioopias, vanus 3,2 milj a. Leid koosnes 13 erivanuselise isendi luudest. Hilised australopiteekused Neist vanimad olid Australopithecus africanused, leide
annaabi.ee 
