Veen eemaldatakse spetsiaalse elastse sondi abil. Opereeritud jalale asetatakse rõhkside, mida on vaja kanda kuu aega. Skleroteraapia Skleroteraapiat tehakse väiksemate veenilaiendite ja nahasiseste e kapillaarsete võrgustike korral jalgadel. Skleroseerimine veenidesse süstitakse ainet, mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku, mille tulemusena veeniseinad kokku kleepuvad. Protseduur koosneb 510 peaaegu valutust süstist laienenud veenidesse. Süstitakse spetsiaalset preparaati (Aethoxysklerol), mis kutsub esile veresoonte seinte kokkukleepumist. Lõpptulemuseks on laienenud veeni kadumine. Laserravi Kõige pisemate kapillaarsete laiendite (teleangiektaasiad) likvideerimisel kogu kehal tehakse laserravi. Laserravi alla kuuluvad eeskätt kapillaarsed võrgud jalgadel ja näol. Töödelda saab neid veresoonte võrke, mis koosnevad peenikestest veenidest, mille diameeter ei ületa 1.5 . Flebokirurgia Flebokirurgias kasutatakse laser-koagulatsiooni
Seda manustatakse nahaaluse süstina enamusjaolt 2 korda päevas. Ravi on võimalik teostada iseseisvalt kodus. Mõlemad hepariinid võivad harva tekitada kõrvalmõjusid: nahalööbe, peavalu, seedehäireid, üldist halba enesetunnet, verejooksu ja pikema ravi puhul ka luudehõrenemist. Samuti varikoosi algstaadiumis üksikute veenikomude korral on effektiivne ravi skleroseerimine. Skleroseerimine on kui süstitakse imepeenikese nõela abil nahasiseste ja –aluste veenidesse ainet ( Aethoxysklerol ), mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku ja selle tulemusel kleepuvad veeniseinad kooku. Ravi sisaldab aine süstimist mitmetesse veresoontesse mille puhul veresoon tõmbub kokku. See on kiire, kuid peaaegu valutu ravi, mille järel on vaja kindlasti kanda kompressioonsukki, mis tagavad ravi head tulemust, kuid päevitada päevitada ja fotoepilatsiooni teha ei tohi 1 kuu vältel. Peale skleroseerimist võivad tekkida teatud