Klassitsismi mõjudega seoses võib 17. saj keskpaigast täheldada Euroopa luules lüürika langust, kujundid ja luule üldse muutus lihtsamaks ja selgemaks. MILTON (1608-1674) Noorusaja luule renessanslikult looduslähedane ja elujaatav, lühipoeemid ,,Rõõmus" ja ,,Mõtlik". Kuulsust tõi Miltonile aga sekkumine Inglise revolutsiooni sündmustesse ja tema proosatraktaadid. Oli kuningavõimu veendunud vastane. Kuulsaim traktaat ,,Aeropagitica". Kuningavõimu taastamise järel kaotas Milton kogu oma vara ja jäi pimedaks, just siis kirjutas ta oma suurteose, religioosse poeemi ,,Kaotatud paradiis". Aineseks Vana Testamendi Esimene Moosese raamat, tegelasteks esimesed inimesed Aadam ja Eeva, Saatan, Jumal, Jumala poeg, peainglid Gabriel, Rafael ja Mikael. Sisuks religioosne sümboolika ja jumalik ettehooldus, viimane küll mitte täielikult, sest Milton ülistab vaba tahet ja mõistusejõudu patu kirele vastupanemiseks
kogemus ja eksperiment. ° Ta rõhutas ettevõtlikuse tähtsust igapäevases elus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni. ° Kuningas valitsegu koos parlamendiga. ° John Milton parlamendi leeris võidelnud kodanluse ja uusaadli üks kõige silmapaistvam ideoloog, inglise suur luuletaja. ° Avaldas revolutsiooni ajal pamflette (naeruvääristav päevakajaline kirjutis), kõige kuulsam neist trükivabadust kaitsev ,,Aeropagitica". ° Pani aluse seisukohale, et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka. ° Kirjutas pamflette ka riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks. ° Tema tähtsamad teosed on seotud poliitilise võitlusega, mis puhkes kuningas Charles I hukkamisega ja vabariigi kehtestamise ümber. ° Astus välja vabariigi kaitseks. ° Väitis, et rahval on õigus välja astuda türannist kuninga vastu. Thomas Hobbes üks ühiskondliku lepingu teooria rajajaid:
jõudu kasutada. Mõlemad pooled taotlesid avalikku tuge ja püüdsid tärkavat ajakirjandust enda huvides ära kasutada. Et avalikustada oma seisukohti sõnasõjas kuningaga, keelas parlament kohtupidamise trükisõna levitamise üle (1641) ning lubas kirjastada ajakirju, mida kutsuti diurnalideks. Ühtekokku oli kuninga ja parlamendi vahelisse sõnasõtta segatud ligi 200 perioodilist väljaannet. 1642 puhkes Inglismaal kodusõda. 1644 ilmus John Miltoni "Aeropagitica" (EK 1987), mis oli tähtis sõnavabaduse arengu seisukohalt. Cromwelli valitsus piiras sõnavabadust, ka restauratsiooni ajal jätkati kommentaaride tsenseerimist. Esimene tänapäevase ajalehega sarnane perioodiline väljaanne hakkas ilmuma 1665. Nimelt kuningas Charles II põgenes katku eest Oxfordi, kuid leidis end äkki ilma uudisteta. Katku hirmus ei saanud ta Oxfordi tuua Miltoni tsenseeritavat Public Intelligencer't, kutsus aga siis Henry Nuddimani sinna, kes hakkas välja andma The