Ludwig Wittgenstein
Teda huvitasid masinad
ning ta hakkas õppima kõigepealt inseneriks, kuid üha enam hakkas ta tundma huvi
matemaatika ja loogika vastu. Nooruk jõudis välja Cambridge`i, kus tema protezeerijaks sai
Bertrand Russell (1872 1970), moodsa loogika teerajaja, hiilgav stilist ja üks tolleaegse
filosoofia eredamaid tähti.
Esmalt huvitas Wittgensteini tehnoloogia ja inseneriasjandus. 1908. aastal läks ta
Manchesteri õppima tollal moodsat eriala- aeronautikat. Seal uut propellerit välja töötades
hakkasid teda üha enam huvitama aga puhtalt matemaatilised probleemid. Filosoofide
Bertrand Russelli ja Gottlob Frege matemaatika-alaste teoste lugemisega tekkis tal põhjaliku
huvi matemaatika ja loogika filosoofia vastu. 1911. aastal hülgas ta aeronautika, viibis
lühikest aega Saksamaal Gottlob Frege juures ning läks siis Cambridge'i ülikooli, et õppida
Bertrand Russelli käe all