kasvule Üliõpilased: Õppejõud: Tiina Randla Õpperühm: Kuupäaev: 08.11.2010 Tallinn 2010 I töö: Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Sissejuhatus Keskkonnatingimustest sõltub mikroorganismide kasvukiiris ja samuti ka fermentatiivsed omadused, näiteks tenperatuurist, happesusest, erinevate ühendite sisaldusest keskkonnas, aeratsioonitingimustes. Tegelikult, enamus tüvesid soovib neutraalset keskkonda kasvamiseks ja temperatuurivahemiku liigikaudu 20-45°C, selleseid mikroorganisme nimetatakse mesofiilideks. Olemas ka teised mikroorganismid, leidub neid kuumaveeallikates ja jäälistikel. Madalatel temperatuuridelkasvavad nn psühofiilsed ja kõrgetel temperatuuridel kasvavad termofiilsed mikroorganismid. Äärmusliku happelisi tingimusi armastanad atsidofiilid, leelislemblilisi alkalofiilid.
Rabad on tasased või kumerad ja asuvad sageli ümbritsevast maast kõrgemal. Metsapuudest suudab kõrgrabas kasvada ainult meie kõige vähenõudlikum puuliik - mänd. 100 a. puistute tagavara on vaid 100-120 tm/ha (Lõhmus, 1984). Riigimetsas paiknevatest rabadest on ligikaudu 20% lagedad. Kõdusood Kõdusoo on inimtegevusest põhjustatud tekistüüp, mis on kujunenud soomulla pikaajalise kuivendamise või harvem teistel põhjustel toimunud põhjavee languse tagajärjel. Paranenud aeratsioonitingimustes intensiivistub turvast lagundavate mikroorganismide elutegevus. Pikaajalise kuivendamise tulemusena moodustub üsna hästi lagunenud viljakas pindmine kõduturbakiht, mille tüsedus ja lagunemisaste sõltuvad turba koostisest, kuivenduse intensiivsusest ja kestusest. Kõdusoo on äratuntav maapinna lähedal asuva sõmerja struktuuriga turbakihi ja paraja niiskusreziimiga mineraalmuldadele iseloomuliku taimkatte järgi.
annaabi.ee 
