"aegruumilisi" - 1 õppematerjal

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

„See on teaterlikemaid lavastusi meie näitekunsti arenguloos, ühtaegu sügavamaid Tammsaare tõlgendusi,” tõdes Karin Kask, rõhutades lavateose paljuplaanilisust ja sümfoonilisust (Kask, Tormis 1980: 318); eriti mõjusana on meenutatud lavastuse apokalüptilist finaali, milles Põrgupõhja Jürka jäi lavale „koos igavesti tiirleva hangunud planeediga” (Allik 1977: 37). Paar aastat hiljem üllatas Tooming 38 Tammsaare suurromaani erinevaid köiteid hõlmanud ning ootamatuid aegruumilisi ja tegelassuhteid põiminud „Tõe ja õiguse” lavakompositsiooniga (1978), mh. Andrese ja Pearu seniseid stereotüüpe murdva tegelaskujutusega. Lavastaja 1970ndate teise poole nn. kuldaega kuulus veel „Polonees 1945” (1976, poola kirjaniku Jerzy Andrzejewski romaani „Tuhk ja teemant” põhjal), mis näitas inimese kaitsetust poliitiliste mängude keerises. Jaan Toominga toonaseid lavatöid kandis igavikuline maailmataju ja muljetavaldav sõnumikindlus – eeskätt kutsena vaimsusele