Kuid aja aeglenemine keha liikumiskiiruse kasvades on teada erirelatiivsusteooriast mida lähemale keha liikumiskiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aja kulg aegleneb ja keha pikkus lüheneb. Keha liikumiskiiruse lähenemist valguse kiirusele vaakumis võib antud kontekstis tõlgendada keha liikumiskiiruse kasvuna K-s, kuid K´-i suhtes hakkab keha paigale jääma. Järelikult K liigub K´-i suhtes kiirusega c. Kuna aeg ja ruum on lahutamatult seotud, siis aja aeglenemisega käib kaasas ka keha pikkuse lühenemine, mis on samuti tuntud relatiivsusteooriast. Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugused. Teisiti öeldes on kõik inertsiaal- süsteemid samaväärsed ja mitte mingisuguste katsetega ( olgu mahaanikas, optikas või muul alal ) ei saa näidata seda, et üks süsteem oleks teistest eelistatavam. Erirelatiivsuspostulaat laiendab suhte- lisust. Relatiivsusprintsiibiga klassikalises mehaanikas tegime tutvust juba eespool. 1.3.1
Kuid aja aeglenemine keha liikumiskiiruse kasvades on teada erirelatiivsusteooriast – mida lähemale keha liikumiskiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aja kulg aegleneb ja keha pikkus lüheneb. Keha liikumiskiiruse lähenemist valguse kiirusele vaakumis võib antud kontekstis tõlgendada keha liikumiskiiruse kasvuna K-s, kuid K´-i suhtes hakkab keha paigale jääma. Järelikult K liigub K´-i suhtes kiirusega c. Kuna aeg ja ruum on lahutamatult seotud, siis aja aeglenemisega käib kaasas ka keha pikkuse lühenemine, mis on samuti tuntud relatiivsusteooriast. Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugused. Teisiti öeldes on kõik inertsiaal- süsteemid samaväärsed ja mitte mingisuguste katsetega ( olgu mahaanikas, optikas või muul alal ) ei saa näidata seda, et üks süsteem oleks teistest eelistatavam. Erirelatiivsuspostulaat laiendab suhte- lisust. Relatiivsusprintsiibiga klassikalises mehaanikas tegime tutvust juba eespool. 1.3.1
annaabi.ee 
