Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets- kurereha, madarad, nääred, metskastik, palu-härghein , lakkleht. Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt NÕMMEMETSAD Nõmmemetsad on hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja vaesematel liivmuldadel. Nõmmemetsa puurindes domineerib mänd. Kuna muld kuivab siin pinnalt tihti läbi, siis kasvavad nõmmemetsas vaid kuivust taluvad taimed, nagu põdrasamblikud, kanarbik, harilik kukemari. Nõmmemetsad on levinud rannikuluidetel, sanduritel, mõhnastikel ja kuivadel liivastel meretasandikel. Nõmmemetsad jagunevad sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübiks (Paali klassifikatsiioon). LAANEMETSAD
Nõmmemets Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga
Geograafia Nõmmemets 2009 Nõmmemetsa iseloomustus hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku vähe rohttaimi nendel aladel on põhjavesi sügaval pindmised kihid on väga kuivad puurindes domineerivad männid on madalakasvulised põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla kadakat) alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel Nõmmemetsa rinded
Mathias Ranna Laagri Kool 6 p. klass Nõmmemets Sissejuhatus Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised. kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Nõmmemetsas ulatub pilk kaugele. Nendes metsades on mõnus jalutada või suusatada
Koostaja: Liina Hansen Klass: 7. Klass Juhendaja: õp. Ly Pildre Kaarma 2010 Sisukord Referaadi osa 1. Nõmmemets 2. Kasutatud kirjandus Uurimustöö osa 3. Sissejuhatus 4. Töö sisu 5. Kokkuvõtte 6. Kokkuvõtte võõrkeeles (summary) Nõmmemets Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud.
Luua 2012 SISSEJUHATUS Käsitlen oma iseseisvas töös nõmme metsade kõrvalkasutust. Uurin mida ja kui suures mahus annab tegeleda metsa kõrvalkasutusega nõmmemetsas. Uurin kui palju saab tulu kõrvalkasutusest ning metsamaterjali ehk puidu tootmisest ühe põlvkonna jooksul. KASVUKOHATÜÜBI KIRJELDUS (http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm, i. a.) Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad. Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud
lamba-aruheina, lubikat, kevadist seahernest. Sambla- ja samblikurindele on iseloomulikud loodehmik, metsakäharik, lood-jõhvsammal, põdrasamblikud. Põõsasmaran Paakspuu Kadakas Mage sõstar Harilik kuslapuu Metskastik Lubikas Loodehmik Metsakäharik Verev kurereha Kassikäpp Nõmm-liivatee Kevadine seahernes Nõmme- metsad Hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja vaesematel muldadel. Põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Ei talu tallamist ja on väga põlenguohtlikud. Levinud: rannikul liivaluidetel Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on
jpg/220px- Pine_forest_in_Estonia.jpg) 3 NÕMMEMETSAD Elutingimused nõmmemetsas Tiit Leito kirjutab oma raamatus „Eesti Metsad“, et nõmmemetsad on kuivad metsad, mis kasvavad happelistel ja väheste toiteelementidega muldadel. Samuti kirjutab ta et, põhjavesi asub nõmmemetsades mitu meetrit allpool maapinda. (Tiit Leito, 2008, lk.70). Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. 4 Taimestik nõmmemetsas Nõmmemetsad jaotuvad kaheks kanarbiku-ja samblikumännikud. Kanarbiku kasvukohatüüpi metsades on puudest põhiliigiks mänd, kuid leidub ka kuuske ja kaske. Alusmets peaaegu puudub. Alustaimestikus domineerib peamiselt kanarbik, mõnes kohas ligi 50%, kuid esineb ka pohla,
tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longus helmikas, verev kurereha, varretu ohakas, metskastik, mägitarn, sulg-aruluste jt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo (kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna). Nõmmemetsad on hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainetevaesematel liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liiv-karusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruhein jt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski. Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kasvukohatüübiks: sambliku ja kanarbiku. Iseloomulikud on metsapõlengud (nt
Seemnesoomused vähem või rohkem kaetud sametiste karvadega. Käbid pudenevad laiali samaaegselt seemnete varisemisega ja pärast käbide pudenemist jäävad püsti vaid käbirootsud, millised püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki, millised kasvavad Põhja- Ameerika, Euraasia, Kesk-Aasia, Himaalaja ja Aasia parasvöötmes. Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Puit on pehmem kui kuuskedel, tihedusega 350...500 gr/cm³ ning vaigukäikudeta, kasutatakse ehituskonstruktsioonides, tselluloosi- ja taaratööstuses. Koorest saadakse palsaminulul ja siberi nulul palsamivaiku, millist kasutatakse optikatööstuses, meditsiinis jne. Nulud on järjest laienev äriartikkel jõulupuudena
ja Lääne-Eestis. 1.1.3. lubikaloo kkt.- reljeef tasane või laugelt nõgus. Mullaprofiilis iseloomulikuks nähtuseks gleistumine6. Ühelt poolt on taimestik liigivaene, teisalt kasvavad seal väga erinevate nõudlustega liigid. Hõredad männikud, põõsarindes domineerib kadakas, samblarinne vähe arenenud (mikrokõrgendikel). Levinud saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 1.2. Nõmmemetsade tüübirühm- hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja vaesematel leedemuldadel7. Levinud ranniku- või sisemaaluidetel. Männikud, alustaimestik liigivaene, hästi esindatud samblikud. 1.2.1. sambliku kkt.- reljeef tasane või nõrgalt lainjas. Põõsarinne puudub või koosneb üksikutest kadakatest. Alustaimestikus valdavalt puhmastaimed. Hästi on arenenud sambla-samblikurinne. Põhjavesi enamasti sügavamal kui 3 m. 1.2.2. kanarbiku kkt
Käbid asetsevad püstiselt võra ülemises osas, Seemnesoomused vähem või rohkem kaetud sametiste karvadega. Käbid pudenevad laiali samaaegselt seemnete varisemisega ja pärast käbide pudenemist jäävad püsti vaid käbirootsud, millised püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki.Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Perekond Kuusk (Pícea A. Dietr.) ingl. Spruce; sks. Fichte; vn. . Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga puud. Võrsete harunemine monopodiaalne ( võrse peatelg jätkab kasvu, teise järgu teljed tekivad allpool ladvapunga). Okkad on tavaliselt ristlõikes rombjad või harvem lamedad
korral) Mida piiratum ressurss, seda väiksemat populatsiooni võimaldab Toidubaasi vähenemisel tarbija kas sureb või migreerub Tarbijate vähenemisel taastub toidubaas Herbivooride mõju taimestikule Kärpimine soodustab kompenseerimist ◦ Tärkavad uinuvad pungad ◦ Intensiivsem harunemine ◦ Rohkem õisi Ressursside kättesaadavuse ühtlustamine ◦ Ühesugune kõrgus ◦ Lisa toitained Konkurentsi ühtlustamine ◦ Kiirem kasv tagab kiirema söömise – ei jõua domineerima hakata ◦ Aeglasekasvulised saavad võimaluse Liigirikkuse sõltuvus herbivooridest Tasakaal tarbimise/taastumise vahel Valivus toidu osas Trampimise osakaal Käitumismustrid Hiiumaal taastati tuhandeid ha looniitusid. Hooldamiseks planeeriti mitmesajapealisi veisekarju kasutada. Mis on selle plaani probleemid? Populatsioonide suhted ümbritsevaga Populatsioon sõltub toidust ◦ Mida rohkem stabiilselt toitu, seda suurem populatsioon ◦
kaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longus helmikas, verev kurereha, varretu ohakas, metskastik, mägitarn, sulg-aruluste jt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo (kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna). Nõmmemetsad - hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainetevaesematel liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liivkarusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruhein jt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski. Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kkt: sambliku ja kanarbiku. Iseloomulikud on metsapõlengud (nt
a pakaste tõttu avatud kasvukohtadel küllalt tugevasti. Siiski on põhjapanevamate järelduste tegemiseks võrdlusmaterjali seni olnud liiga vähe. Viimastel aastatel on sisse toodud rohkesti tsuugade (eriti kanada tsuuga) sorte, mille kohta järelduste tegemine on samuti enneaegne, kuna paljud noored taimed on alles sedavõrd väikesed, et on pakaseperioodid üle elanud lumekatte kaitse all. Siiski on tsuugad sedavõrd dekoratiivsed, et katsetused nendega on vaeva väärt. Et tsuugad on aeglasekasvulised ja kuuluvad II ... III kõrgusjärgu puude hulka, ei ole nende kasutamine võimalik seal, kus soovitakse kiiret haljastusefekti, kuigi nad oma üldväljanägemiselt võimaldaksid luua vägagi maalilisi kompositsioone. Julgemini aga võiks tsuugasid ja nende sorte (millest paljud on kääbuskasvulised) kasutada koduaedades, kus nad võimaldavad luua huvitavaid värvi- ja vormikompositsioone või kasutamist lillede taustataimedena. 3.7. Perekond kadakas - Juniperus
·filtreeriv zooplankton sööb ka detriiti protistid,keriloomad,vesikirbud ·kalad,näiteks hink ja vingerjas söövad mingil määral detriiti Zooplanktonil on toiduahelas võtmepositsioon Üldised seaduspärasused veekogu toiduahelates ·SuurZP sööb suuremaid vetikaid tendents vetikate mõõtmetevähenemisele ·ZPmõjutab fütoplanktoniliikide omavahelist konkurentsi vähenebkonkurentsi teravus suureneb vetikate liigiline mitmekesisus eelise võivad saada aeglasekasvulised,kuid halvasti söödavad liigid ·TaimtoidulineZP on toiduahelates võtmepositsioonil määrab, kas valitsevad karjamaa tüüpi võidetriitsed toiduahelad. ·Detriitses ahelas lülisid rohkem-väiksem kasutegur laguahelaga järvedes võib eeldada 5-10 korda madalamat kalaproduktsiooni ja FP suhet kui karjamaa-ahela ülekaalu puhul Taustinformatsioon Taimedega kinnikasvamise tulemusel järvede hääbumine on täiesti looduslik, loomulik protsess; inimtegevuse
vähem või rohkem kaetud sametiste karvadega. Käbid pudenevad laiali samaaegselt seemnete varisemisega ja pärast käbide pudenemist jäävad püsti vaid käbirootsud, millised püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki, millised kasvavad Põhja-Ameerika, Euraasia, Kesk-Aasia, Himaalaja ja Aasia parasvöötmes. Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Puit on pehmem kui kuuskedel, tihedusega 350...500 gr/cm³ ning vaigukäikudeta, kasutatakse ehituskonstruktsioonides, tselluloosi- ja taaratööstuses. Koorest saadakse palsaminulul ja siberi nulul palsamivaiku, millist kasutatakse optikatööstuses, meditsiinis jne. Nulud on järjest laienev äriartikkel jõulupuudena. Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Euroopas
teadaolev mõõdetud puu maakeral on olnud mammutipuu (hiidsekvoia) (Sequoiadendron giganteum), mille kõrgus on olnud 120 (135) m ja tüve läbimõõt 12,3 (14,4) m. Taimeriigi kõige jämedam esindaja on aga mehhiko sooküpress (Taxodium mucronatum), mille tüve läbimõõt 1,3 m kõrgusel on olnud (14) 16 m. Puuliikide rühmitamine vanuse järgi Puuliikide eluiga on väga erinev. Noores eas väga kiirekasvulised liigid on üldiselt lühiealisemad kui noorelt aeglasekasvulised. Esimesed nakatuvad kergesti tüvemädanikke põhjustavate seeneliikidega. Kuid sellel reeglil on ka erandeid, sest nooruses kiiresti kasvavad, aga mädanemisele hästi vastupidava puiduga liigid (näiteks lehised, harilik mänd jt) on pika ja ülipika elueaga. Liigi bioloogilist eluiga mõjutavad mitmed elukeskkonnast tulenevad tegurid, nagu näiteks kasvuruumi suurus, puude asukoht, piirkonnas esinevad haigused ja kahjustajad, mehhaanilised vigastused tüvel ja juurtel jne
. Tüvekoor on hallikaskollane ja madalrõmeline, võrsed neljatahulised ja värvuselt rohelised. Lehed meenutavad mustika lehti, elliptilised kuni piklikmunajad, 1,5…3 x 0,5…1,5 cm, nahkjad, pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, lühikese rootsuga. Õied silmapaistmatud, rohekad, lehtede kaenaldes. Viljad munajas-kerajad, 0,7…1,0 cm pikad, tipus väikeste sarvekestega, valmivad sügisel hilja. Meil on harva seemned valminud. Põõsad on väga aeglasekasvulised ja väga varjutaluvad. Eelistab kasvada lubjarikastel muldadel. Taimed on mürgised, eriti lehed ja võrsete koor. Talub suurepäraselt pügamist ja moodustab tiheda põõsa. Sobib poolvarjuline kasvukoht (aiasõber). 13.2.Hooldus ja paljundamine Hariliku pukspuu kasvatamiseks oleks tarvilik kuiv, hästi dreneeritud muld. Seega kui on tegemist kuiva mullaga tuleks tihedasti kasta. Mulla toitainerikkusel ja tihedusel ei ole olulist tähendust, kuid viljakas liivsavimuld on eelistatum
ehituses, vesiehitustel ja kütteks, vähesel määral ka tselluloosi tootmiseks ning äädikhappe ning puusöe valmistamiseks. Carpinus - perekonnas on 35 liiki (Carpinus betulus), mis levinud peamiselt Ees- ja Ida- Aasias, mõned ka Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate lihtlehtedega ühekojalised, ühesuguliste õitega tuultolmlejad puud, harvem kõrgemad põõsad. Valgepöögid on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad. Väldivad kasvualadena soid ja happelisi muldi. · Lehed peamiselt elliptilised või ovaalsed, kahelisaagjad, teravatipulised vahelduvad lihtlehed, mis sügisel kolletuvad. · Õied urbadena. Isasõied asetsevad rippuvais, emasõied lühemais urbades. Isasõied moodustuvad eelmisel aastal, emasõied arenevad noorte võrsete tipus üheaegselt lehtede puhkemisega.
stepitaimed (näiteks lubikas, angerpist, verev kurereha) kui ka niiskematele kasvukohtadele omased taimed (näiteks sinilill, longus helmikas ja sulg-aruluste). Loometsade levila piirdub läänesaarte ning Lääne-, Loode- ja Põhja-Eesti paealadega. Nõmmemetsad on iseloomulikud kõige kuivemate ja vaesemate leedemuldadega luidetele ja liivikutele, kus põhjavesi ulatub harva kõrgemale kui 2 m. Need metsad on hõredad ja aeglasekasvulised. Alustaimestu moodustavad kuivust hästi taluvad taimed (näiteks kanarbik, harilik kukemari, samblikud). Puurindes valitseb mänd. Nõmmemetsi on Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis, läänesaartel ning Peipsi põhjarannikul. Palumetsad kasvavad tüsedatel liivasetetel kujunenud leedemuldadel, mis on toiterikkamad ja veega paremini varustatud kui eelmise tüübirühma mullad. Neid metsi leidub eeskätt mõhnastikel, sanduritel ja moreenkühmudel
annaabi.ee 
