ning korraldab uutele moodulitele vastavate infovarade turbe ja võimalikud senistele moodulitele vastavate varade turvameetmeetmete täiendused. TURBEASTMED ISKEs on kirjeldatud kolm turbe taset madal (L), keskmine (M) ja kõrge (H). Vastav turbetase määratakse andmetele turvaklasside (turvaosaklasside) määramise kaudu. Turvaklasside määramisel lähtutakse teabe konfidentsiaalsusest, teabe tervik- likkusest, aegkriitilise teabe käideldavusest, teabe hilinemise tagajärgede lubatavast kaalukusest. Meetmestik on ehitatud kihilisena, nii et keskmine aste saadakse teatud meetmete lisamise teel madala astme omadele ja kõrge aste saadakse teatud meetmete lisamisel keskmise astme omadele. Turbeastmetes L ja M on kokku 1148 turvameedet ja mis on jagatud 7 rühma: M1 infrastruktuur, M2 organisatsioon, M3 personal, M4 riistvara ja tarkvara, M5 side, M6 hädaolukorraks valmisolek.
Erinevatel kasutajatel on erinevad volitused, mida süsteem erinevatele rollidele annab. *Ülekande ajal on andmestik kaitstud, et andmevahetus oleks võimalikult turvaline. *Süsteemil on kaks serverit, millest üks võetakse kasutusele, kui tehakse parandusi või uuendusi, sellepärast on süsteem maas ainult serverite vahetamise ajal. Turvaklass: Teabe hilinemise tagajärgede lubatav kaalukus (R): R2 - teabe saamatajäämisega toob kaasa olulise takistuse funktsiooni täitmisele. Aegkriitilise teabe käideldavus (K): K1 - teabe saamisele on seatud tähtaeg päevades. Teabe terviklus (T): T3 - teabel on tõestusväärtus. Teabe konfidentsiaalsus (S): S3 - teave on seaduse alusel tunnistatud juurdepääsupiiranguga teabeks. R2-K1-T3-S3 Turvaklass on H (Kõrge) Levitusskeem Komponentskeem
mille abil saab lahendada teabe töötlemisega seotud ülesandeid. Selliste rakendusprogrammide loomist nimetatakse tarkvaraarenduseks. Tervise infosüsteem Eesti tervise infosüsteem (TIS) koosneb neljast põhiosast: digitaalne terviselugu, digitaalne ravijärjekordade registratuur (digiregistratuur), digipilt, digiretsept. Projektide põhieesmärkideks on: Bürokraatia vähendamine arstide tööprotsessis; Tervishousüsteemi efektiivsemaks muutmine; Aegkriitilise informatsiooni kättesaadavaks tegemine raviarstile; Tervishoiuteenuste arendaine kvaliteetsemaks ja patsiendisõbralikumaks. Tänapäeval pikad ravijärjekorrad arsti juurde on jätkuvalt suur probleem, mis teeb ravi ebaefektiivseks. Järjekorra ooteaeg eriarsti juurde võib kesta mitu kuud ning selle tulemusel jäävad mõned patsiendid vastuvõtule tulemata. Digitaalse ravijärjekorra registratuuri projekti eesmärgiks on
tagamiseks. ISKEt saavad kasutada ka äriettevõtted oma IT varadele turvalisuse tagamiseks. ISKE rakendusjuhendi esimene versioon valmis 2003. aasta oktoobrikuus. ISKEs on kirjeldatud kolm turbe taset madal (L), keskmine (M) ja kõrge (H). Vastav turbetase määratakse andmetele turvaklasside (turvaosaklasside) määramise kaudu. Turvaklasside määramisel lähtutakse teabe konfidentsiaalsusest, teabe terviklikkusest, aegkriitilise teabe käideldavusest, teabe hilinemise tagajärgede lubatavast kaalukusest. ISKE rakendamine asutuses ei ole ühekordne projekt. See on pidev protsess, sest muutuvad nii IT keskkond, turvaohud ja -meetmed kui ka rakendusjuhend. ISKE rakendusjuhend ilmub täiendatud kujul uue versioonina kord aastas, sõltuvalt allikmaterjali uute versioonide avaldamisest. 3 1. ISKE ÜLDPÕHIMÕTTED
annaabi.ee 
