sibul. Hinnatud on nii sibulas kui pealsetes leiduvad sulfiidseid ühendeid sisaldavad eeterlikud õlid, millest tuleneb sibula tugev maitse ja lõhn ning suurendavad söögiisu ja soodustavad seedimist. Sibulat on lihtsam koorida, kui seda teha jooksva vee all või kui need kasta hetkeks külma vette. Sibul sobib supi-, paja-, vormi- ja wok-roogadesse. Kasutatakse nii toidu- kui ka maitseainena. Toiduainena sobib sibul hästi kala-, liha- ja aedviljaroogadesse. Hautatud sibularõngad on maitsev lisand nii liha- kui ka maksakotlettidele. Sibulat võib süüa keedetult, ahjus küpsetatult, grillitult või pannil hautatult. Sobib hoidistesse, marinaadidesse, salatitesse, pirukatesse ja ahjuvormidesse. Rahvameditsiinis kasutatakse söögisibulat väga mitmesuguste haiguste, nagu hingamisteede katarride, ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve jpt terviserikete ning vaevuste profülaktikas ja ravimisel. Murulauk
peavalu. Sobib uluki, lamba, sea, küüliku ja kalkunilihaga. Murulauk pärineb lauguliste perekonnast. Erkrohelise värvusega, värske, õrna, pehme ja muheda sibulamaitsega taime lisatakse toidule värskena vahetult enne serveerimist. Sobib kokku veiselihaga. Meliss Mündi sugulane sidrunmeliss meenutab lõhna poolest Sidrunit ja Sidrunheina siit ka nimi. Toiduvalmistamisel kasutatakse sidrunmelissi lehti. Sobib hästi kalaroogadesse, mahedatesse aedviljaroogadesse, jookidesse, tee sisse, magustoitudesse ning roogade kaunistamiseks. Melissilehed on rikkad mõru ja parkainete, orgaaniliste hapete ja vitamiinide poolest. Lehtedes on 0,20,5% eeterlikke õlisid, samuti palju Cvitamiini ja veidi karotinoide ja mikroelemente. VanaKreekas tunti melissi kui meetaime, selle õitest saadud meele omistati eriline ravijõud. Tollased arstid hindasid melissi kõrgelt kui elutahet tugevdavat ja rõõmsaks tegevat taime. Õrn
annaabi.ee 
