tegemist siiski õigusnõustajatega, isikutega, kes osutavad õigusteenust. Lähitulevikus peaks õigus- nõustaja termin saama aga uue, senisest kindlama sisu. Praegu on Riigikogu menetluses õigusteenuse seaduse eelnõu (928 SE). Tegu on juba üsna mitmenda sama nime kandva eelnõuga, mis on eelmistest siiski märksa erinev. Võrreldes varasematega, ei püüa uus eelnõu enam olla kõikehõlmav. Selleks puudub ka vajadus, sest Riigikogu võttis 2001. aasta 21. märtsil vastu uue advokatuuriseaduse*1, mis lahendas ühe õigusteenuse kutseliste osutajate kategoo- riaga seonduvad küsimused. Notarite osas kehtestab põhiregulatsiooni hiljuti koos tõestamisseadu- sega*2 kehtima hakanud uus notariaadiseadus.*3 Õigusteenuse seadus näeb omakorda ette nõuded tulevaste õigusnõustajate kutsealasele tegutsemisele, kuigi sisaldab lisaks üldisi põhimõtteid õigus- teenusele ja reguleerib riigi õigusabi osutamist advokaatide ja õigusnõustajate poolt. Selles mõttes
sealhulgas delikaatseid isikuandmeid nende isikute nõusolekuta, kui see on vajalik õigusteenuse osutamiseks; 6) kinnitama kliendile tema osutatava õigusteenuse raames kohtule ja teistele ametiasutustele esitatavate dokumentide ärakirju ja allkirju; 7) tegutsema vahekohtuniku ja lepitusseaduses sätestatud korras lepitajana; 8) tegutsema pankrotihaldurina, kui ta on koja liige. Advokatuuriseaduse § 41 16.03.2010 halduskorraldus 18 6 16.03.2010 Advokaat on kohustatud: 1) kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse;
kuna mulje advokatuurist kui kutseorganisatsioonist, kus kehtib teatav seadusega aktsepteeritud standard, mille suhtes kodanikul, avalikkusel või riigivõimul on usaldus.*18 Eelkäsitletud põhimõtteid, arvestades advokatuuri ees seisvaid ülesandeid ühelt poolt kutse- organisatsiooni, teiselt poolt avalik-õigusliku isikuna, on järgitud ka advokatuuri uute arengusuundade väljatöötamisel, mis omakorda on aluseks advokatuuriseaduse ja advokatuuri kodukorra kavandatavatele muudatustele. 2. Advokatuur kui avalik-õiguslik juriidiline isik Nagu eespool korduvalt märgitud, on advokatuur avalik-õiguslik juriidiline isik. Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste on seotud iseseisva avaliku halduse kandja mõistega. Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele on õiguskorra poolt antud teatav hulk õigusi ja peale pandud kohustusi avaliku halduse teostamisel.
Tellija annab olulise osa asja valmistamiseks vajalikust materjalist või Suurem osa asja muretseva poole kohustustest seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises 24. Käsunduslepingu ja töövõtulepingu vahe. Töövõtuleping on suunatud lõpptulemusele, käsundusleping pigem protsessile Üldjuhul lepingud, kus teenuse osutaja ei ole seotud tellija soovidega, vaid teeb tööd lähtudes oma professionaalsetest teadmistest, on käsunduslepingud Advokatuuriseaduse § 43 lg 1: “Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse- eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest” Käsunduslepingu puhul eeldatakse, et teenust osutatakse isiklikult; töövõtulepingu puhul eeldatakse, et töövõtja ei pea lepingut täitma isiklikult o Keelatud ei ole teisiti kokku leppida 25. Mida arvestate lepingu koostamisel?
2, § 23 lg 1, § 25); annab loa julgeolekuasutuse poolt sõnumi saladuse õiguse piiramiseks, samuti teabe kogumise eesmärgil eluruumi, muusse ehitisse, valdusse või sõidukisse varjatud sisenemiseks (julgeolekuasutuste seaduse § 27 lg 1); annab piirangute seadmiseks varale ja omanikuta raha kandmiseks riigituludesse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 40 lg 6 ja 7 alusel; vabastab advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustusest (advokatuuriseaduse § 45 lg 5); annab loa Euroopa Komisjoni ametnikele ja ekspertidele kontrolli teostamiseks riigiabi ja konkurentsieeskirjade täitmise järelevalve raames (konkurentsiseaduse § 491 lg 2, § 635 lg 1); annab Finantsinspektsioonile loa päringute tegemiseks väärtpaberituru seaduse § 231 lg 4 alusel; annab loa kinnisasja sundvõõrandamise eeltööde teostamiseks (kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 7 lg 12);
b.3) Kohustuste kollisioon (KarS): on mitu kohustust, kus ühe kaitsel, jätab teist kaitsmata. § 30. Kohustuste kollisioon Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. b.4) Või muus seaduses olemas olevad asjaolud, mis välistavad teo õigusvastasust. Nt. advokatuuriseaduse kohaselt ei pea advokaat politseile teada andma karistusest. Omaabi on lähedane hädakaitsele (AÕS-ist). Jälitustegevuse seadus välja trükkidata. Kui tegu oli ja välistavaid asjaolu ei esine, siis see on õigusvastane tegu. c) kas on süü olemas? Süü on etteheide õigusvastase käitumiseks. Peab olema 14aastane. Süü võib olla olemas, aga mõistust ei ole. Mõned aga on arengu peetusega. 14-18aastased on piiratud teovõimelisusega ja piiratud süüdivus
nende õpetused on vabad. Omaette probleemid tekivad taolistel autonoomsetel ametiasutustel omanidõiguse kaitsega. Kuivõrd nende finantseerimine toimub vaid üksnes riigi eelarvest, siis mingilgi määral peaks olema neil õigus enda omandi kaitsele. Peale ülalnimetatute on veel nn liikmete endi poolt moodustatavad juriidilised isikud, millele riik on andnud avalik-õigusliku staatuse seadusega. Sellised ühendused esindavad küllalt sageli enda liikmete õigusi nt Eesti Advokatuur, kes on Advokatuuriseaduse järgi avalik-õiguslik juriidiline isik, ja Audiitorkogu, kes on Audiitortegevuse seaduse järgi avalik-õiguslik jur. isik. Tundub, et nendel peaksid olema samasugused või ligilähedased põhiõigused, nagu on eraõiguslikel jur. isikutel. 4) peale jur. isikute esineb ka juriidilise isiku staatust mitteomavaid füüsiliste isikute ühendusi. Selle kohta, kas neile põhiõigused laienevad, PS tekst vaikib. kindlasti peaksid sellistele ühendustele laienema suur osa või isegi enamus
standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Näiteks ei piisa selle sätte kohaldamiseks lihtsalt üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-112-09 leidnud esindaja tasude kohta, et kokkulepe tulemustasu kohta on lubatav advokatuuriseaduse § 61 lg 3 kohaselt. See aga ei tähenda, et tulemustasu korral ei tuleks hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole aga võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta
- Tsiviilkostja ja (nüüd ka kannatanu kasseerivad vaid tsiviilhagisse puutuvalt - Kuid: vt 3-1-1-49-16: kannatanu kassatsiooniõigus ulatub ka menetluskulude väljamõistmise vaidlustamiseni - 3.isik - avaram õigus kui kannatanul! Kassatsiooni esitamise õigus 1. Prokurör 2. Advokaat a. Eesti Advokatuuri liige b. Välisriigi advokaadid vt Advokatuuriseaduse 5.ptk 3. Kassaator 4. Kassats menetluse pool Kassatsiooni tähtaeg - Kaheastmeline (7 ja 30) ja kahjuks ka tervikotsuse puhul - Andrejevi kaasus EIK-s: laiska kaitsjat ei saa kaitsealusele "süüks arvata". - 347_1 lg 1 kassatsiooni täiendamine kuni tähtaja lõpuni Nõuded kassatsioonile (KrMS 347) - õiguserikkumisest kassatsioonimenetluse kontekstis menetlusteoorias
annaabi.ee 
