pole aegade ühildumist. Pärast transitiivseid (ütlema, arvama, mäletama) ja intransitiivseid meelelisi verbe (näima, tunduma, paistma) võib lõpliku objekti või subjekti lause asendada vat-partitsiibiga (ta arvab, et sina magad VS ta arvab sind magavat). Nominaliseerunud täiendi puhul alussubjekt või objekt on genitiivis ja toimib kui nominaliseerunud verbi subjekti või objekti laiend (POISI minek tekitas segadust, ma nägin linna vallutamist, linna vallutamine vaenlase poolt). Adverbiaallaused on üldiselt finiitsed. Eesti keeles on mitu lihtsa ehitusega adverbiaalkonjuktsiooni (sellepärast, et; siis, kui). Vahel jäetakse ,,kui" ära ja lauses on sõnade järjekord ümber pööratud. Tõeliste tingimuslausete puhul on verb kindlas kõneviisis või da-infinitiivi vormis (isegi kui JOOKSEME/JOOSTA, jääme hiljaks), mittetõeliste tingimuslausete puhul kasutatakse tingivat kõneviisi (kui ma nii TEEKS, läheks mul halvasti).
competence. – Cecilia Alvstad, Adelina Hild ja Elisabet Tiselius (toim.), Methods and Strategies of Process Research: Integrative Approaches in Translation Studies. Benjamins Translation Library 94. Amsterdam: John Benjamins, 317–343. Outi Paloposki 2010. Translator’s footprints. Translators’ Agency, 86– 107. Heribert Picht ja Jennifer Draskau 1985. Terminology: An Introduction. Guildford: University of Surrey. Helen Plado 2013. Kausaalsuhete adverbiaallaused eesti keeles. PhD thesis. Helen Plado 2014. Development of Estonian conjunction kuna ’while, because’ during the 20th century. – Jyrki Kalliokoski, Laura Visapää ja Helena Sorva (toim.), Contexts of subordination: Cognitive, typological and discourse perspectives. Amsterdam: John Benjamins. Margus Puusepp 2013. Suuline tõlge. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Anthony Pym 2010. Exploring Translation Theories. London: Rout- ledge. Anthony Pym 2011
annaabi.ee 
