Hoovuste ennustus - http://ocean.dmi.dk/anim/index.php Rünksajupilve ja äikese arenguks vajalikud tingimused · Pilve vertikaalne areng peab jõudma 5-6 km kõrguseni · Hoogsajuks on pilve ülemises osas vajalik kristalliline struktuur · Äike on võimas sädelahendus pilvede või pilvede ja maa vahel · Äikese tekkimise eeltingimuseks - intensiivne pilvede areng · Äikesed Frontaalsed Õhumassisisesed · Konvektiivsed · Advektiivsed · orograafilised Frontaalne äike... · ...enamasti soojal aastaajal, aga erandina kogu aasta vältel- nt. veebruar 2008 · ...on seda ägedam mida suurem on temperatuuri kontrast õhumasside vahel, mida front eraldab mida suurem on niiskusesisaldus · Paikneb kitsa vööndina atmosfäärifrondi ees Pikkus ca 1000 km Laius 30-50 km Liigub edasi koos atmosfäärifrondiga · Frontaalne äike harilikult külmal frondil
Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. (Masing 1986) 3 1.1.2. Õhumassisisese äikese jagunemine Õhumassisisesed äikesed jagunevad omakorda termilisteks, advektiivseteks ja orograafilisteks. Termilist äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Advektiivsed äikesed tekivad siis, kui soojale aluspinnale voolab külm õhumass, mistõttu see hakkab alt soojenema ja tekivad konvektsioonivoolud, tüüpiline on see külma frondi tagalas. Orograafilised äikesed tekivad labiilses õhumassis, kui see on sunnitud tõusma piki künka, mäe või mäeaheliku tuulepealset nõlva. (Wikipedia…22.11.2012.) 1.1.3. Äikese jagunemine rünksajupilvede organiseerumise järgi
Veeringe osad: atmosfäär, ookean, maismaa. Peamised protsessid: aurimine, kondenseerumine, sademed, jõgede äravool Udude liigid: 1. Kiirguslikud udud-õhk jahtub (kiirguslikult) kastepunktini, selle tagajärjel õhus olev veeaur kondenseerub, õhku tekivad udupiisad. Õhu horisontaalset ümberpaiknemist(advektsiooni) ei toimu. Kiirguslik udu tekib peamiselt öösiti või varahommikul, päevaks hajub. 2. Advektiivsed udud- kui nt soe ja niiske õhk liigub külma aluspinna kohale ja õhk jahtub kastepunktini. Advektiivsed udud on kiirguslikest püsivamad ja võivad esineda ka päeval-p Sademetekke protsessid 1. Koaleerumine- soojas kliimas ülekaalus, sademed tekivad, kui suuremad piisad langevad raskusjõu mõjul läbi pilve ja liidavad enda külge väiksemaid piisku 2. Jääkristalli protsess- külmemas kliimas ülekaalus, sademete teke algab pilve ülaosas, kus on
veeaurust küllastunud antud temperatuuri kohal, lohkudes. Suurlinnades, kus palju tõusva õhuhulga ja ümbritseva õhu vahel Galileo assistant, hiljem Ferdinand II juures tolmu ja suitsu, ka nn oru-udud on väikesed, õukonna filosoof ja matemaatik Torricelli Advektiivsed - Tavaliselt külmal aastaajal Temperatuur langeb kõrgusega, kui eksperiment . Relatiivne niiskus mererannikul, kui lumega kaetud alumised õhukihid jahtuvad: öine “Me elame õhuookeani põhjas” (50 miili?) Relatiivne niiskus = absoluutne niiskus/ aluspinnale saabub soe õhk. Tekib igal kiirguslik jahtumine küllastav niiskus x 100 (%) kellaajal, tuul 3 kuni 15 m/s
peaaegu selgele ööle ka nõrk tuul ja piisav niiskus maapinna lähedal. Temperatuuri ööpäevane suur kõikumine soodustab kiirguslike udude teket, mistõttu on neid Eestis tihti kevadel ja sügisel sisemaal, kõige sagedamini orgudes ja soistes paikades. Sedasorti udu hajub tavaliselt mõne tunni jooksul pärast päikesetõusu. Jäävaba mere kohale kiirgusudu ei arene, kuna seal on temperatuuri ööpäevane kõikumine väga väike. 1.4.1.2. Advektiivsed udud Eestis on kõige levinumad "sisserännanud" udud, mis ilmuvad kui soe niiske õhuvool liigub külmema aluspinna kohale ja jahtub seejuures alla kastepunkti. Selliseid udusid nimetatakse advektiivseteks. Advektiivne udu on ududest tihedaim ja püsib kõige kauem: võib kesta isegi päevi. Udu sagedus ei olene sellest, kas on öö või päev. Kuna advektiivse udu teke eeldab õhu liikumist ühest paigast teise, on esialgu vajalik tugevam tuul, mis tasapisi nõrgeneb see juhtub
atmosfääri üldisele tsirkulatsioonile. Soojusvahetus naaberõhumassidega ja kosmilise ruumiga praktiliselt puudub. Temperatuuri määrab eeskätt aluspinna ja õhumassi soojusvahetus. Õhumassi temperatuuri määrab oluliselt ka aluspind mille kohal ta on. Õhumassi individuaalne temperatuuri muutus on aeglane. Muutust võib põhjustada õhumasside vahetumine või õhumasside vertikaalne ümberpaiknemine ehk advektsioon. Advektiivsed muutused on järsud, hüppelised (mõne tunni jooksul mitme kraadi võrra). 18) Soojuse ülekanne aluspinna ja õhu vahel. - Molekulaarne soojusjuhtivus soojus antakse edasi molekulide kaootilise liikumise kaudu. Et õhu soojusjuhtivus on väga väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väha õhuke õhukiht - Konvektsioonivoolud tekivad aluspinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem soojenenud õhk muutub hõredamaks ja seega kergemaks ning tõuseb ülespoole
sügavad ja ehkki puu moodustab haavakoe (kalluse) nende kinnikasvatamiseks, võivad nad järgmisel aastal uuesti tekkida. Sellised külmalõhed on sageli ka seenhaiguste nakkuskoldeks. Suuremat kahju võib põhjustada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september). Külma tekkimise viisi järgi jaotatakse nad veel advektiivseteks ja radiatsioonilisteks. Advektiivsed öökülmad on tingitud mujalt sissetunginud külmadest õhumassidest ning võivad püsida suhteliselt pikka aega ja üsna suurel alal. Radiatsiooniline külm tekib selgetel vaiksetel öödel. Maapinnalt ja taimedelt kiirgub siis intensiivselt soojust, mille tagajärjel pinnalähedase õhukihi temperatuur tugevasti langeb. Selline külm esineb tavaliselt varahommikul lühikest aega, harilikult väikesel alal, kus tingimused temperatuuri langemiseks on soodsad
molekulide hulk troposfääris, mis liigub vastavalt atmosfääri üldisele tsirkulatsioonile. Soojusvahetus naaberõhumassidega ja kosmilise ruumiga praktiliselt puudub. Temperatuuri määrab eeskätt aluspinna ja õhumassi soojusvahetus. Õhumassi temperatuuri määrab oluliselt ka aluspind mille kohal ta on. Õhumassi individuaalne temperatuuri muutus on aeglane. Muutust võib põhjustada õhumasside vahetumine või õhumasside vertikaalne ümberpaiknemine ehk advektsioon. Advektiivsed muutused on järsud, hüppelised (mõne tunni jooksul mitme kraadi võrra). Kohaliku temperatuuri muutuse võib põhjustada: 1) õhumassis endas toimuv temperatuuri muutumine, soojusvahetus aluspinna tõttu temperatuur muutub. Saab toimuda ainult siis, kui õhk on pikemat aega ühel kohal seisnud. Soojusvahetuses on temperatuuri muutsed aeglasemda. 2) õhumasside ümberpaiknemine (üks õhumass asendub teisega, õhumasside horisontaalne liikumine)
tekkida. Sellised külmalõhed on sageli ka seenhaiguste nakkuskoldeks. Suuremat kahju võib põhjustada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september). Külma tekkimise viisi järgi jaotatakse nad veel advektiivseteks ja radiatsioonilisteks. Advektiivsed öökülmad on tingitud mujalt sissetunginud külmadest õhumassidest ning võivad püsida suhteliselt pikka aega ja üsna suurel alal. Radiatsiooniline külm tekib selgetel vaiksetel öödel. Maapinnalt ja taimedelt kiirgub siis intensiivselt soojust, mille tagajärjel pinnalähedase õhukihi temperatuur tugevasti langeb. Selline
(kalluse) nende kinnikasvatamiseks, võivad nad järgmisel aastal uuesti tekkida. Lõhed osutuvad sageli ka seenhaiguste nakkuskoldeks. Suuremat kahju võib põhjustada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september). Külma tekkimise viisi järgi jaotatakse nad advektiivseteks ja radiatsioonilisteks. Advektiivsed öökülmad on tingitud mujalt sissetunginud külmadest õhumassidest ning võivad püsida suhteliselt pikka aega ja üsna suurel alal. Radiatsiooniline külm tekib selgetel vaiksetel öödel. Maapinnalt ja taimedelt kiirgub siis intensiivselt soojust, mille tagajärjel pinnalähedase õhukihi temperatuur tugevasti langeb. Selline külm esineb tavaliselt varahommikul lühikest aega, harilikult väikesel alal, kus tingimused temperatuuri langemiseks on soodsad
Lõhed võivad olla üsna sügavad ja ehkki puu moodustab kalluse nende kinnikasvatamiseks, võivad nad järgmisel aastal uuesti tekkida. Lõhed osutuvad sageli ka seenhaiguste nakkuskoldeks. Suuremat kahju võib põhjustada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september). Külma tekkimise viisi järgi jaotatakse nad advektiivseteks ja radiatsioonilisteks. Advektiivsed öökülmad on tingitud mujalt sissetunginud külmadest õhumassidest ning võivad püsida suhteliselt pikka aega ja üsna suurel alal. Radiatsiooniline külm tekib selgetel vaiksetel öödel. Maapinnalt ja taimedelt kiirgub siis intensiivselt soojust, mille tagajärjel pinnalähedase õhukihi temperatuur tugevasti langeb. Selline külm esineb tavaliselt varahommikul lühikest aega, harilikult väiksesel alal, kus tingimused temperatuuri langemiseks on soodsad
annaabi.ee 
