• Valada lahused 50 ml mõõtkolbidesse, kus on 0,3 g aktiivsütt. Poole tunni jooksul aeg-ajalt lahuseid segada, poole tunni jooksul settida lasta. • Valmistada 6 kalibreerimislahust, mille kontsentratsioonid on 1*10-4 %, 2*10-4 %, 4*10-4 %, 6*10-4 %, 8*10-4 % ja 1*10-3 • Leida spektromeetri abil lahuste optilised tihedused. • Valmistada optiliste tiheduste põhjal kalibreerimisgraafik. • Graafiku abil leida uuritavate lahuste adsorptsioonide suurused. • Järeldada, kas Freundlichi võrrand kehtib antud värvaine adsorptsiooni kohta. 3. Praktiline osa Kalibreerimislahused: Kalibreerimisgraafik Kontsentratsioon, Neelduvus 1,1 % y = 1011,9x + 0,0062 R² = 0,9997
Järelikult toimub adsorptsioon tasasele pinnale, ADSORPTSIOON. Siit võib järeldada, et kui vedelik ei märga kapillaari seinu, siis aur adsorbeerub tasasele pinnale eelistatult, ei kondenseeru. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 20. Elektrolüütide adsorptsioon. Selle jõud Elektrolüütide adsorptsioonide korral on adsorptsiooni taga elektrostaatilised jõud. Järelikult toimub polaarse adsorbaadi adsorptsioon vastasmärgilise ning polaarse adsorbendi pinnale. See toimub näiteks tahke soola pinnal lahustunud soola lahuses. Selle erinevused Selline adsorptsioon on seda tugevam, mida suurem on iooni laeng. Seega Al3+ on parem adsorbaat kui Na+ Adsorptsioon on seda tugevam, mida väiksem on hüdratatsiooni aste. See sõltub omakorda molekuli raadiusest, suuremad hüdrateeruvad vähem
annaabi.ee 
