kaaliumkloriid). Loperamiid – opioid, mis ei läbi HEB, puudub analgeetilinetoime-vähendab soolte peristaltikat. Kõhulahtisuse sümptomaatiline ravi. Diosmektiit (Smectapulber) – looduslik alumiinium-magneesium silikaat, ei imendu, adsorbeerivate omadustega, katab seedetrakti limaskesta ja kaitseb ärritajate eest. Võib kasutada ka väikelastel. Aktiivsüsi (söetabletid, Sorbexkapslid) – adsorbeerivad omadused. Sorbexkapslid sisaldavad granuleeritud aktiivsütt-parema adsorbeeriva toimega kui tavaline söetablett. Võib kasutada ka väikelastel (kapsel on suur, tabeltt väiksem). 15. Mida nimetatakse kõhukinnisuseks? Milliseid tüsistusi võib kõhukinnisus tekitada? Tavaliselt harvem (valulik) defekatsioon, kõva/kuiv väljaheide. Sageli kajastamata enne tüsistusi – anorektaalsedhäired (hemorroidid). 16. Millised on riskifaktorid kõhukinnisuse arenemisel? Millised ravimid põhjustavad kõhukinnisust?
on lahusti pindpinevus, seda kehvem adsorptsioon. Pindliia sõltuvust kontsentratsioonist väljendavad sobivates tingimustes nii Freudlichi, Langmuiri kui ka Henri isotermid. Molekuli polaarsed osad suunatud polaarse faasi poole ja mittepolaarsed mittepolaarse faasi poole. Elektrolüütide puhul on ioonid tugevalt adsorbeerunud polaarsel adsorbendil. Esineb ka vahetusadsorptsioon, mis toimub tänu eri ioonide erinevale adsorptsioonivõimele. Vesi-õhk: 1) adsorbeeriva pinna suurust on võimalik täpselt mõõta, samuti pinnaenergia muutumist 2) lahustunud ained, mis adsorbeeruvad vedeliku pinnale, sisalduvad selles vedelikus endas 3) vedeliku pinnakiht on molekulaarselt liikuv, molekulid vahetavad pidevalt oma asukohta - ühed siirduvad faasi sisse, teised jälle pinnale 4) Adsorbeerunud molekuli hüdrofiilne osa on kontaktis vedelikuga, hüdrofoobne osa on suunatud gaasi faasi
ist – kui tõuseb temp., tõuseb ka kiirus. Adsorbtsioon on aine osakeste iseeneslik kogunemine vedelast või gaasilisest faasist tahke aine pinnale, mille põhjustab tahke aine pinnal olev vaba energia, mis kutsub esile sidemete tekkimise pinnal olevate osakeste ja pinna vahel. Aineid, mida kasut. adsorbts.-iks, nimet. adsorbentideks (tavaliselt pulbrid või puistematerjalid). Nad seovad oma pinnale suhteliselt palju osakesi. Adsorbentide omadusi iseloomustavad isotermid,mille kuju näitab adsorbeeriva aine kogunemist pinnale (JOONIS!!). Adsorbtsioon jaguneb füüsikaliseks ja keemiliseks. Füüsikalise korral on osakeste ja pinna vahel tekkinud sidemed nõrgad (välispidise energia abil on võim. adsorbernt pinnalt eemaldada, s.t. adsorbent on taastatav); keemilise korral on aga sidemed niivõrd tugevad, et ads.-nud ainet ei ole võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada, ilma viimase omadusi kahjustamata. Praktikas kasut. adsorbente joogivee puhastamisel (nt. kivisüsi). 22
Enterobakterite põhjustatud uroinfektsioonide diagnostika Ülesanne 6. Erinevatest uriiniproovidest uroinfektsiooniga patsientidelt teha külv URICULT TRIO söötmele. Protseduur: 1. Eemalda söötmetega plaat topsist. 2. Kasta plaat värske uriini sisse nii, et söötmepinnad oleks uriiniga täielikult kaetud. 3. Lase üleliigne uriin söötmelt maha tilkuda. 4. Eemalda viimased tilgad vajadusel puhta adsorbeeriva paberiga. 5. Pane söötmetega plaat topsi tagasi ja sulge tops hoolikalt. 6. Täida kleebis andmetega ja kinnita see topsile. 7. Aseta külviga tops püstises asendis kultuuride kasti. 8. Hindamine toimub järgmises praktikumis. 10 Ülesanne 7. Kvantitatiivne uroinfektsioonitekitajate määramine GOULD’i meetodil. Erinevatest uriiniproovidest uroinfektsiooniga patsientidelt teha külv selektiivsele söötmele. 1