| Kk. Desifreerimine| |________________ | 12. ÜHE, KAHE, KOLME JA 1,5 AADRESSIGA ARVUTID. · ühe aadressiga arvutid käsukood näitab: * milline käsk kuulub täitmisele * kus operandid asuvad * kuhu salvestada resultaadid · kahe aadressiga arvutid · kolme aadressiga arvutid · 1,5 aadressiga arvuti Pikk aadress viitab mällu, lühike registrisse. 13. ADRESSEERIMISE VIISID. Operandide adresseerimiseks kasut. mitut viisi: otse- ja kaudadresseerimist, suht- ja indeksadresseerimist, vahetut adresseerimist, aga ka mitmesuguseid kombineeritud adresseerimisviise nagu kaudset indeksadresseerimist jne. Käsus sisalduva teabe põhjal leitakse vajalik mälupesa ning loetakse sealt soovitud operand. Protsessoril võib olla 10 ja enam erinevat adresseerimisviisi. · Otseadresseerimisel antakse käsuga ette operandi aadress, mille järgi leitakse mälust operand.
19.Opratsioonautomaat : mikroprogrammi e. rida mälu või näiteks sisend- ja väljundseadmetel. *ilma Operatsiooniautomaadil on elementaarkäske. väljundliideste adresseerimiseks. katkestuseta- kõik aritmeetika- loogika seade, mis 16.Protsessori struktuur: Kõik sisend- ja väljundliidesed väljundseadmed on passiivsed teostab juhtautomaadi poolt
pöördumise ja lahendab prioriteedi probleemi. Otsepöördusreziim e. DMA - korraldab ise andmevahetuse. Haarab juhtsiinid enda alla. Andmevahetus läbi DMA kontrolleri. Siinidraiver - element, mis eraldab mingi seadme siinist. Aadressi- ja andmesiinid on tavaliselt 8- või 16- soonelised, nende kaudu edastakse korraga ühe- või kahebaidiline sõna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0.. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Optilised mäluseadmed . Valgust läbilaskval alusmaterjalil peegelduv kiht, mille sisse kõrvetatakse laseriga ,,bitt"
operatsioonisüsteem paigutab failid klastritesse. Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit. Klastrid koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest ja on adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi (tabelisse), kus n on sõltuvalt FAT-i versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32). · FAT12 viitab failisüsteemile, mida kasutas esimene IBM PC 1981. aastal. FAT12 kasutab klastrite adresseerimiseks 12-bitist aadressiruumi, võimaldades seega adresseerida kokku 4096 klastrit. Kuivõrd FAT-i peamine kasutus oli flopiketastel ja DOS ei toetanud suuremaid kui 16 MB kettaid, oli FAT12 maksimaalne võimalik suurus 16 MB (4 KB suuruse klastriga) esialgu piisav. · FAT16 on väga sarnane FAT12-le, selle erinevusega, et klastrite aadressiruumi suurendati 16 bitini, võimaldades adresseerida 65536 klastrit. Sealjuures jäi maksimaalne sektorite arv samaks
tehtud uurimistöid seoses suurema arvu teadlaste kaasamisega, kui ettevõtte võiks endale lubada, mis tagab valitsustasandeid piisava infoga õigete otsuste tegemise jaoks. Kui kokku võtta kõik ülalpool kirjutatud, siis on kõige olulisem tänapäeval pühendada tähelepanu EST-FOR Invest puidurafineerimistehase mõjude sügavale uurimisele ja tagada uuringute kvaliteeti ja usaldusväärsust. Ning riigitasandi koostöö ja riikliku sekkumise efektiivsed meetmed olukorra adresseerimiseks on eesmärgi saavutamise võtmeks. 6 KASUTATUD KIRJANDUS CENTAR. (2017). Puidurafineerimistehase sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs. Kättesaadav: https://centar.ee/uus/wp-content/uploads/2017/03/Puidurafineerimistehase- sotsiaalmajanduslik-analuus.pdf, 14.05.2018. EKO. (2017). Keskkonnaühenduste avalik pöördumine: puidurafineerimistehase rajamisega kaasnevad märkimisväärsed ohud. Kättesaadav:http://www
Juhtseadme siin koosneb mitmest paralleelsest juhist, mis ühendavad elektriliselt juhtseadme erinevaid osi. Siinid jagunevad: aadressi-, andme- ja juhtsiinideks. 18 Aadressi- ja andmesiinid on tavaliselt 8- või 16- soonelised, nende kaudu edastakse korraga ühe- või kahebaidiline sõna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0.. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216= 65535 baidi = 64 Kbaidi (220=1Mbait) Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel.
0.2.0/24 - dokumentatsioonis ja näidisprogrammikoodis kasutamiseks, nt koos domeeninimega example.com või example.net 192.88.99.0/24 - IPv6 suvaedastusaadressi (anycast) tõlkimiseks IPv4 aadressiks IPv6 ja IPv4 vahendavas marsruuteris 198.18.0.0/15 - jõudlustestide tegemiseks võrgus 255.255.255.255 - lokaalse võrgu leviaadress IP aadressi klassid Olukorda, kus IP-aadress omab võrgumaski klassikuuluvuse põhjal, nim klassidega adresseerimiseks(classful addressing) 1993 hakati kasutama CIDR (Classless InterDomain Routing) o Võrgu suurus pannakse paika võrgumaskiga o lubab asutustele eraldada ka vähem kui terve klassi jagu IP-aadresse o näit 89.90.91.128/26 e mask 255.255.255.192 subnetting - üks võrk jagatakse mitmeks võrdse suurusega väiksemaks alamvõrguks (subnet) Võrgu aadressi laenatakse lisabitte hosti osast
andmesiinid on tavaliselt 8- või 16-soonelised, nende kaudu edastatakse korraga ühe- või kahebaidine sõna. Arvutites kasutatakse nii kolmesiinilist aadressi- (A - address), andme- (D - data) ja juhtsiiniga (C - control) kui ka kahesiinilist, s. o ühise aadressi ja andmesiiniga ning eraldi juhtsiiniga süsteemi. Vastavad struktuurid on joonistel 2.2 ja 2.3. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0...255, mis sobib väga väikese mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Iga liides või mälu reageerib kohe, kui ta oma aadressi ära tunneb, s. t kui protsessor siini kaudu tema poole pöördub; muud liidesed sel juhul ei reageeri. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamasoonelist siini. Otseselt adresseeritavate mälupesade arv võrdub muutmälu pesade (baitide) arvuga ehk mälu mahuga. 16-bitise aadressisiini korral saab otseselt
aadress(kaardi number) Sõnumiülekanne · Pikkus 6 baiti Allikas saadab valja sõnumi M ,sellele omakorda · 3 esimest baiti tootja põhine, 3 tagumist lisatakse baiti kaardi number tootja registris paisesse vajalik infot igas OSI kihis (header). Kanalikihis on kasutuses adresseerimiseks MAC Pakettside ehk seadme Kuidas tehtud aadressid (igal vorguseadmel oma unikaalne -Sidekanalite(ressursside) jaotus aadress). -Infovoog tükeldatakse ja kapseldatakse UDP user datagram protocol on -Andmepakett: sidekontroll ,mis pakub
annaabi.ee 
