organisatsioonide toimimise muutmist. Kasutatud kirjandus Trouvé, H., Couturier, Y., Etheridge, F., Saint-Jean, O. & Somme, D. (2010) ,,The path dependency theory: analytical framework to study institutional integration. The case of France" International Journal of Integrated Care, 10, 1-9. Dobusch, L. & Kapeller, J. (2013) ,,Breaking New Paths: Theory and Method in Path Dependence Research" Schmalenbach Business Review, 65, 288-311. Kuuse, E. (2010) Arengukoostöö adressaatidest doonoriteks: mõjurid ja loogika Eesti, Läti, Leedu päästeametite näitel. Kättesaadav: http://www.terveilm.ee/leht/wp- content/uploads/2012/12/thesis_Kuuse.pdf, 23. oktoober 2013 Sarapuu, K. (2011) ,,Post-Communist Development of Administrative Structure in Estonia: From Fragmentation to Segmentation." Transylvanian Review of Administrative Sciences, 35(4), 54-73. Kättesaadav: http://rtsa.ro/en/files/TRAS-35E-SI-5- SARAPUU.pdf, 23. oktoober 2013
seisukohta) 25. Mis on plagiaat? Plagiaat on kellegi teise teksti, mõtete või tulemuste esitamine enda nime all. 26. Milline peab olema teadusteksti stiil? Teadusteksti stiil on objektiivne, selge, täpne ja kiretu. Kasutatakse meie-vormi, umbisikulist tegumoodi, mina-vormi. 27. Milline on hea pealkiri? Hea pealkiri kajastab täpselt ning konkreetselt kirjatükis käsitletut. Samuti sõltub pealkiri adressaatidest ja ei ole soovitatav pikk pealkiri. 28. Mis on annotatsioon? Annotatsioon on raamatu, artikli või mõne muu kirjutise lühike tutvustus, mis ei seleta mingit teemat vaid esitab olulisemad probleemid ja lõpplahendused ja järeldused koos teema esitamisega. 29. Mis on resümee? Resümee on kokkuvõtlik, oluliste seisukohtade ja väidete ülevaatlik esitus, mis sageli on põhitekstist erinevas keeles 30. Mis on retsensioon ja kuidas kirjutada retsensiooni
· Kirjalik ankeetküsitlus on kolmest odavaim. Peale väiksemate kulude on sel meetodil teisigi eeliseid. Adressaadid võivad vastata küsimustele siis, kui nad soovivad ega ole sõltuvuses intervjueerijast. 4 Küsimustikel on ka alati puudusi: vastajate ebakindlus (instruktsioonid ei ole mitte alati selged) ja mittevastajate suur osakaal (üldiselt vähem kui pool adressaatidest saadab täidetud küsimustiku tagasi). Viimane asjaolu ohustab juhusliku näite uuringu põhjendatust, eriti sellepärast, et need kes keeldusid vastamast, võivad olla vastanutest erinevate oluliste omadustega. Mittevastanute kõrge määra puhul on küsitluse tulemuste usaldusväärsus küsitav. Suuline uuring (küsitlus), mille puhul viiakse läbi personaalsed intervjuud, annab kõige usaldusväärsema tulemuse
· Kirjalik ankeetküsitlus on kolmest odavaim. Peale väiksemate kulude on sel meetodil teisigi eeliseid. Adressaadid võivad vastata küsimustele siis, kui nad soovivad ega ole sõltuvuses intervjueerijast. 4 Küsimustikel on ka alati puudusi: vastajate ebakindlus (instruktsioonid ei ole mitte alati selged) ja mittevastajate suur osakaal (üldiselt vähem kui pool adressaatidest saadab täidetud küsimustiku tagasi). Viimane asjaolu ohustab juhusliku näite uuringu põhjendatust, eriti sellepärast, et need kes keeldusid vastamast, võivad olla vastanutest erinevate oluliste omadustega. Mittevastanute kõrge määra puhul on küsitluse tulemuste usaldusväärsus küsitav. Suuline uuring (küsitlus), mille puhul viiakse läbi personaalsed intervjuud, annab kõige usaldusväärsema tulemuse
Küsitlusuuringu puhul püütakse koguda informatsiooni süstemaatiliselt, küsitledes inimesi või ettevõtteid. Läbi otseste küsimuste püüavad turu-uurijad välja selgitada kellegi arvamusi, motiive, hoiakuid, harjumusi ja teisi käitumise aspekte. Küsitlusuuringu võib läbi viia kirjalikult, telefoni teel või suuliselt. Küsimustikel on ka alati puudusi: vastajate ebakindlus (instruktsioonid ei ole mitte alati selged) ja mittevastajate suur osakaal (üldiselt vähem kui pool adressaatidest saadab täidetud küsimustiku tagasi). Viimane asjaolu ohustab juhusliku näite uuringu põhjendatust, eriti sellepärast, et need kes keeldusid vastamast, võivad olla vastanutest erinevate oluliste omadustega. Mittevastanute kõrge määra puhul on küsitluse tulemuste usaldusväärsus küsitav. Suuline uuring (küsitlus), mille puhul viiakse läbi personaalsed intervjuud, annab kõige usaldusväärsema tulemuse. Intervjueerija saab selgitada raskeid küsimusi, kui vaja ja olla
viidatud liiga väikesele katseisikute arvule. Ameerika teadlane David C. Rowe u8uris kruitegeliku käitumise pärilikkust, kasutades self-raport-meetodit, kus andmeid kuritegeliku käitumise kohta koguti 168 ühemunarakukaksikute ja samasoolise 97 kahemunarakukaksikute paar. Valimisse kuulusid kaksikud, Ohio osariigi koolide õpilased 8.-12. klassini, kellele saadeti 1978. ja 1980. õppeaastal postiga küsimustikud. Vastanute hulk moodustas 50% kõigist adressaatidest. Roweleidis, et enda poolt raporteeritud delinkventsuse tase oli monosügootsete (ühemunarakukaksikute) kaksikutel märgatavalt sarnasem kui disügootsetel (kahemunarakukaksikute) kaksikutel. Rowe järeldas, et geneetiliselt determineeritud kalduvused, nagu näiteks viga, empaatia ja impulsiivsus tingivad sageli õigusvastase käitumise. Ka aastatel 1929. ja 1976. aastatel viidi läbi kaksikute uuringute resultaadid, saades
tingimused, mis võisid varjutada geneetiliste faktorite esiletulekut.9Ameerika teadlane David C. Rowe10 uuris kuritegeliku käitumise pärilikkust,kasutades self-report-meetodit, kus andmeid kuritegeliku käitumise kohta koguti 168 MZ-paari ja samasoolise 97 DZ-paari kohta. Valimisse kuulusid kaksikud,Ohio osariigi koolide õpilased 8.12. klassini, kellele saadeti 1978. ja 1980.õppeaastal postiga küsimustikud. Vastanute hulk moodustas 50% kõigist adressaatidest. Rowe leidis, et enda poolt raporteeritud delinkventsuse tase on monotsügoodsetel kaksikutel märgatavalt sarnasem kui ditsügoodsetel kaksikutel. Rowe järeldas, et geneetiliselt determineeritud kalduvused, nagu näiteks viha (anger), empaatia ja impulsiivsus tingivad sageli õigusvastase käitumise. Niisuguseid tulemusi said ka Wilson ja Herrnstein11, kes võtsid kokku kõik 1929.1976. aastani läbi
annaabi.ee 
