Sammuti Oliver Kaski arvates on raviasutusse või kainenemisele toimetamine ja joobe tuvastamise kord on valdkonnad, mis praegu teistes seadustes sellisel tasemel reguleeritud ei ole, kuid mida erinevad asutused siiski peavad tegema. Ülesanne 3. […] Õigusteadlased Kalle Merusk ja Raul Narits on samuti väljendanud seisukohta, et “Eesti Pangale seadusandja poolt nimetatud õiguse andmine on problemaatiline, kuna see ei tulene otseselt ega kaudselt põhiseadusest ning määruste adressaatideks on panga suhtes nn kolmandad isikud” 1 Lasse Lehis on seisukohal: “Eesti Pangale põhiseadusega antud funktsiooni – raharingluse korraldamist ning Eesti krooni kursi stabiilsuse tagamist – on võimalik täita ka ilma üldaktide andmise õiguseta. … Seega võib väita, et põhiseadusest ei tulene Eesti Panga õigust anda kolmandatele isikutele adresseeritud õiguse üldakte. Sellise õiguse andmisega on seadusandja
isikute gruppidele ehk ühendustele. Osalise õigusvõimega moodustistest tuleb eristada lihtsalt sotsiaalseid gruppe ja juriidiliste isikute organeid, mida õiguskord ei muuda iseseisvateks õiguste ja kohustuste kandjateks suhetes teiste õigussubjektidega. Samal ajal kui sotsiaalsetel gruppidel puudub nende õigusliku ebamäärasuse tõttu sootuks õigussubjektsus, võivad organid olla üksnes siseõigusnormide kandjateks ja adressaatideks. Sotsiaalsed grupid on nt koosolek, ettevõtte töötajaskond ja jalgpallimeeskond; juriidilise isiku organid nt aktsiaseltsi üldkoosolek (ÄS § 290 lg 2), juhatus (ÄS § 306 lg 1) ja nõukogu (ÄS § 316). Nimetatud grupid ja organid ei ole juriidilised isikud § 9 lg 2 tähenduses. 5.1.3. Lõike 2 sõnastus ei tee vahet era- ja avaliku õiguse juriidiliste isikute vahel. Ka avaliku õiguse juriidiline isik on juriidiline isik § 9 lg 2 tähenduses
Nad korraldasid loodussõite (piritale, kopli randa, lasnamäele), pidasid pidusid, musitseerisid ning muidugi luuletasid. 1635. Aasta kevadel abiellus Brockmann Niguliste kiriku-õpetaja tütre Dorothea Temmega. Brockmanni eesti keel oli 3 aastaga nii hea, et usaldas seda kasutada värsivormis. Eestikeelne looming polnud küll ulatuslik, kuid väga tähenduslik. Juhuluulega ,,Carmen Alexandrinum" 1637 algab eesti kunstiline luulesõna. Tegi palju pühendusluuletusi, mille adressaatideks on pärjatud Paul Fleming, Eestimaa peapiiskop Joachim Ihering, Heinrich Stahl jne. Ta oli uusladina luule esindaja, kelle luulet tuleb vaadelda Euroopa-kultuuri ruumis ja kontekstis. Temal oli 45 teadaolevat luuletust kreeka, saksa ja ladina ja eesti keeles. Vormireeglid kohandas Martin Opitz ja Fleming tutvustas agaralt. Carmen Alexadrinumi sisu- peigmehe kiitusele järgneb pruudi ilu ülistus. Mõrsja isa rikkuse kirjeldus. Laulik soovib noorpaarile õnnistust ja palju lapsi
isikute ühendusi. Selle kohta, kas neile põhiõigused laienevad, PS tekst vaikib. kindlasti peaksid sellistele ühendustele laienema suur osa või isegi enamus põhiõigustest, mida kasutavad füüsilised isikud. Kindlasti peaks neil olema kaebeõigus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, küllap ka õigus heale nimele. Selge on see, et Euroopa Inimõiguste Kohus loeb taolised ühendused Euroopa Inimõiguste konventsiooni kaitse all olevateks. Põhiõiguste adressaadid Põhiõiguste adressaatideks on kohustatud subjektid. Need on alljärgnevad: 1) riik oma kõigi kolme võimuharu kaudu, kui ta teostab avalikku võimu. Probleemiks on aga see, kui riik toimetab väljaspool avalikku võimu - see on osta ametiasutustele tarvilikke vahendeid või müüb liigset vara. Viimastel juhtudel päris selget kriteeriumit ei olegi, üldiselt tuleks lähtuda sellest, et riik peab ka nö fiskaaltegevuses (vara müük, kontoritarvete ost jne) tagama õiguse subjektide võrdse
põhivabadused. Samas ei ole vabaduste esiletõstmine õiguste kõrval PS II peatüki pealkirjas ning §-des 9, 10, 14 ja 15, § 19 lg-s 2, § 124 lg-s 3 ning §-s 130 kahjulik. Seda saab tõlgendada kui liberalismi idee rõhutamist ja kinnitust, et üksikisiku vabadust tuleb pidada Eesti riigis oluliseks väärtuseks. Põhikohustuse mõiste on teoorias vaieldav. Kindel on vaid see, et põhikohustuste hulka ei kuulu kõik põhiseaduslikud kohustused, vaid ainult säärased, mille adressaatideks on põhiõiguste kandjad, st füüsilised isikud ja juriidilised isikud niivõrd, kuivõrd viimased on põhiõigusvõimelised (§ 9 lg 2). Põhikohustuste hulka ei kuulu riigi ega tema organite kohustused, isegi kui need tulenevad põhiõigustest. Põhikohustuse mõiste määratlemiseks on võimalik kasutada – nagu põhiõiguse mõiste puhulgi – kas formaalset või materiaalset kriteeriumi. Et põhikohustus on teataval määral põhiõiguse
õigustusi ehk isikute ja h kandjate vahelisi suhteid), organisatsiooniõigus (käsitleb organeid ja nende pädevust), menetlusõigus (reguleerib õ rakendamist nii halduse sees kui ka väljaspool). Org ja menetlusõ moodustavad foraamlõ. Halduse realiseerimine Õigusnorm üldkohustuslik käitumisreegel, millele on iseloomulik abstraktsus (õn reg abstraktset hulka esineda võivaid juhtumeid)ja üldisus (adressaatideks on üldine hulk adressaate). Õigusnormi struktuur õn peab endas sisaldama abstraktse teokoosseisu (asjaolud, millal õn tuleb kohaldamisele) ja õigusliku tagajärje. Haldusõigusnormi realiseerumine: · Normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad teatud toimingutest/sooritavad neile ettekirjutatud toiminguid. · Normi kasutamise teel adressaadid teostavad oma vabal tahtel lubatud toiminguid. · Normi rakendamise teel nim subsumeerimiseks 1
kahjulik. Seda saab tõlgendada kui liberalismi idee rõhutamist ja kinnitust, et üksikisiku vabadus tuleb pidada Eesti riigis oluliseks väärtuseks. 1.3. Kohustused Põhiseaduses ei ole juttu põhikohustustest, vaid kohustustest. Silmas on aga peetud just põhikohustusi. Põhikohustuse mõiste on teoorias vaieldav. Kindel on vaid see, et põhikohustuste hulka ei kuulu kõik konstitutsioonilised kohustused, vaid ainult säärased, mille adressaatideks on põhiõiguste kandjad, st. füüsilised, aga ka juriidilised isikud, niivõrd kui viimased on põhiõigusvõimelised (§ 9 lg 2). Põhikohustuste hulka ei kuulu riigi ega tema organite kohustused isegi siis, kui need tulenevad põhiõigustest. Põhikohustuse mõiste määratlemiseks on võimalik kasutada - nagu põhiõiguse mõiste puhulgi - kas formaalset või materiaalset kriteeriumi. Formaalse kriteeriumi kohaselt
teda annab välja vastav avalikku võimu teostav organ. Selleks võib olla nii haldusorgan (iga riigi organ või eraõiguslik isik, kes teostab marteriaalselt mõistetud haldusfunktsiooni), kellele haldusfunktsioon on põhifunktsiooniks, kui ka legislatuur ja kohus, kellele haldus on kõrvalfunktsiooniks. Haldusakt on suunatud väljapoole haldust adressaatideks on haldusorganisatsioonist väljaspool asuvad adressaadid, niisiis pole haldusaktideks teenistusjärelvalve aktid jne. Kokkuvõtlikult võib öelda, et haldusakt materiaalses mõttes on haldusfunktsiooni teostamise akt, mis reguleerib üksikjuhtumeid. HMS § 51 lg 2 Üldkorraldus haldusakti eriliik, ka siin on tegemist üksikjuhtumi reguleerimisega: Adresseeritud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele, vastav isikutering on
vahetult ja individuaalselt; 3) EÜ asutamislepingu art 234 tõttu satuvad KOV üksused EL Kohtusse liikmesriigi kohtu poolt eelotsuse küsimise raames. KOV-d on EL õiguses tavalised õigussubjektid, st et neid ei kohelda erinevalt eraõiguslikest isikutest. Nende tsiviilprotsessiõigusvõime on sama mis eraisikutel. St, et nad võivad esitada tühistushagi EL aktide peale, kui nad on nende adressaatideks. Samuti on neil võimalik taotleda teisele isikule või institutsioonile suunatud akti tühistamist tingimusel, et see akt puudutab neid vahetult ja individuaalselt. 2.1.2. Kohalikud omavalitsused kui õigussubjektid EL õiguskorras (KOV-d kui riigiga sarnastuvad õigussubjektid) EL õiguses käsitatakse KOV-e üksusi nagu riikigi avaliku halduse elementidena ja tulenevalt õigussubjektina. Seega kohustus rakendada EL õigust ja EL õigusest tulenevad õigused hõlmavad ka KOV-st
annaabi.ee 
