Atmosfääris leiavad aset keemilised reaktsioonid, mille tagajärjel õhku paisatud ühendid moodustavad uusi aineid. Näiteks primaarsetest saasteainetest võivad moodustuda sekundaarsed saasteained (hape, sulfaadid, nitraadid, osoon jt), mis on teistsuguse mõju ja omadustega. Kõik atmosfääris olevad lisandid sadenevad lõpuks Maa külgetõmbejõu tõttu tagasi maapinnale. Eristatakse kahte vormi: kuivsadenemine ja märgsadenemine. Kuivsadenemise käigus pinnas reageerib ja võib tekkida adorptsioon. Märgsadenemise puhul ühendid lahustuvad sademetes ning sajavad alla. Õhusaaste levikut mõjutab atmosfääri üldine tsirkulatsioon. Ilmastik saasteallika ümber määrab, missuguste omadustega saasteained ringlusse lähevad. Looduslikud õhusaasteallikad. Vulkaaniline tegevus eraldub väävliühendeid, kloor- ja fluorvesinikke Bioloogiline lagunemine tekib vesiniksulfiidi Metsatulekahjud eraldub suitsu, tolmu, tuhka
Tekstiilikeemias on selliseks pinnaks kiudude pind mingis kemikaali lahuses.Tahke ja vedela aine pind on oluline paljudes tekstiilimaterjalide märgtöötluse protsessides (pesemine, värvimine, pleegitamine, viimistlemine. Sellel pinnal toimuvad põhilised füüsikalis- keemilised nähtused, mis tagavad materjalide värvumise, pesemise (saasteainete eraldumise) jne. Tähtsamad füüsikalis-keemilised protsessid kiudude pinnal: Lahustumine, märgumine, dispergeerumine, emulgeerumine, keemiline adorptsioon, keemiline absorptsioon, adhesioon, aurustumine, sublimatsioon, sulamine, soojusülekanne, katalüüs, vahutamine ja vahukustutamine. Pindpinevus ja pindade märgumine. Vedelikele on iseloomulik pindpinevus. Pindpinevus on vedelikusisene rõhk, mille tekitavad vedeliku pinnal paiknevad molekulid, kui nad mõjutavad vedeliku sees olevaid molekule. Selline molekulidevaheline mõjutus tekitab vedelikku suunatud jõu e. sisesurve, mis takistab vedeliku laialivalgumist ja
annaabi.ee 
