perekonna sugulased. Platon, aga pidas parimateks neid, kes oma elu püüdlevad tarkuse poole. Platon arvas et inimesel on hingejaod, mis jagunevad 3. Ükshingejagu peaks neist olema domineeriv ja see määrab ära inimese töö. 3hingejagu olid: mõistuslik, söekas ja ihalev hingejagu. Mõistusliku hingejao voorus on tarkus. Söeka hingejao voorus vaprus ja õiglus. Ihaleva hingejao voorus mõõdukus. Mõistusliku hingejaoga inimene sobis siis valitemise ametisse, söekusega sõjalisse ja administratiivsesse, ihalev tootmisega seaotud ametisse. Aristokraatias domineerib mõistuslik hingejagu ja see oligi Platoni arvates ideaalne valitsemiskord. Varsti tõukavad söeka hingejaoga inimesed aristokraadid võimult ja moodustavad timokraatia klassi. Timokraatia on auahnus.Nad hakkavad laiendama alasid ja saavad rahvalt toetuse lubades palju vallutada(ei jätaks ütlemata et timokraatidel domineerib söekas hingejagu).. Aristokraatias ei tohtind olla isikliku vara, aga timokraatid teevad
4 eluloost, kirjeldatakse teoreetiku juhtimisprintsiipe ja olulisi juhi omadusi. Kolmandas peatükis tuuakse välja erinevused Henri Fayoli ja teoreetik Frederick Winslow Taylori juhtimisteooriate vahel. 5 1. KLASSIKALISE ADMINISTREERIMISE KOOLKOND 1.1. Koolkonna olemus ja Fayoli teooria administratiivsest koolkonnast Juhtimisteoreetik Henri Fayol kuulus administratiivsesse koolkonda, mille peamine eesmärk oli luua ideaalselt töötava organisatsiooni mudel. Erinevalt teadusliku juhtimise teooriast ei keskendunud administratiivne koolkond mitte niivõrd üksikutele töökohtadele, kuivõrd organisatsiooni kui terviku funktsioneerimisele. (Juhtimisteooria ajalugu: klassikalised juhtimisteooriad 2011). Teoreetikud pidasid eriti oluliseks töötajate kompetentsust, kirjalikku dokumentatsiooni ja kontrolli.