html 4http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/raha/funktsioonid.html 5 2. EESTI RAHA 2.1. Eesti mark 1918-1927 24. veebruar 1918.a. on kuupäev, mil kuulutati välja Eesti Vabariik. Sellel sündmusel on suur tähtsus Eesti ajaloo kujundamisel. Pärast iseseisvumist ja Saksa okupatsioonist vabanemist võeti käibele esimene Eesti oma raha, milleks sai Eesti mark. Taheti võimalikult kiiresti asuda riigielu korraldamisele ja nii võeti Ajutise Valitsuse poolt vastu "Ajutised administratiivseadused", millega jäeti jõusse vanad, 24. oktoobrini 1917 kehtinud ja pärast seda Saksa sõjaväevõimude poolt Eesti- ja Liivimaa jaoks vastuvõetud seadused. Seetõttu jäidki rahandust reguleerima okupatsioonivalitsuse seadused ja määrused, mis kehtestasid Eestis 30. novembril 1918.a. markvääringu. Kuigi Eestis kehtestati markvääring, valitses riigis siiski maksevahenditest suur puudus. Leevendust ja abi otsiti mitmelt poolt Euroopast, kuid veel täiesti
ennerevolutsiooniaegsete Eestis asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks. Vastavalt sellele pidid kõik Eesti Vabariigi piirides asuvad kohtuasutused alustama tööd 2. detsembril 1918.a. Kohtupidamise keeleks sai eesti keel, kuid lubati tarvitada ka teisi keeli, kui kohus ja asjaosalised seda mõistsid. Kohaldatava materiaalõiguse osas oli oluliseimaks aktiks 19. novembril 1918.a. vastu võetud "Ajutised administratiivseadused". Selle akti raames ilmus seadus "Ülemineku aja kohta", millega loeti kuni uute seaduste vastuvõtmiseni või endiste muutmiseni vabariigis kehtivaks need õigusaktid, mis kehtisid ühendatud Eesti- ja Põhja-Liivimaa kubermangu piirides enne enamlaste võimuletulekut Peterburis. Ajutiselt jäid kehtima samuti Saksa okupatsioonivõimude poolt antud üldised seadused ja määrused. Nii tekkis õiguslik järjepidevus enne 1917.a. oktoobrit kehtinud õigusega.
ennerevolutsiooniaegsete Eestis asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks. Vastavalt sellele pidid kõik Eesti Vabariigi piirides asuvad kohtuasutused alustama tööd 2. detsembril 1918.a. Kohtupidamise keeleks sai eesti keel, kuid lubati tarvitada ka teisi keeli, kui kohus ja asjaosalised seda mõistsid. Kohaldatava materiaalõiguse osas oli oluliseimaks aktiks 19. novembril 1918.a. vastu võetud "Ajutised administratiivseadused". Selle akti raames ilmus seadus "Ülemineku aja kohta", millega loeti kuni uute seaduste vastuvõtmiseni või endiste muutmiseni vabariigis kehtivaks need õigusaktid, mis kehtisid ühendatud Eesti- ja Põhja-Liivimaa kubermangu piirides enne enamlaste võimuletulekut Peterburis. Ajutiselt jäid kehtima samuti Saksa okupatsioonivõimude poolt antud üldised seadused ja määrused. Nii tekkis õiguslik järjepidevus enne 1917.a. oktoobrit kehtinud õigusega.
annaabi.ee 
