1789. aastal: · tagandati vanad võimuorganid o asemele munitsipaliteedid · kaotati aadli eesõigused · kaotati kirikukümnis · võõrandati kirikumaad · riik võttis kirikult üle inimeste sünni, abielu ja surma registreerimise 1790. aastal: · kaotati aadliseisus ning keelati aadlivappide ja tiitlite kasutamine · kaotati tollid · viidi läbi administratiivreform (riik jaotati departemangudeks, need distriktideks, nood kantoniteks) 1791. aastal võeti vastu Prantsusmaa esimene konstitutsioon (põhiseadus). Sellele andis ustavusvande ka kuningas ning see tugines Montesquieu' võimude lahususe teooriale. Konstitutsiooni järgi: · seadusandlik võim kuulus 2 aastaks valitud ühekojalisele Seadusandlikule Kogule · täidesaatev võim jäi kuningale, kes määras ametisse ministrid ja kel oli vetoõigus SK otsustele
· Munitsipaliteedid rahva poolt valitud kohalikud haldusorganid. Tähtsaim nendest oli Pariisi omavalitsus; Bastill´kinlusvangla vallutamine Reformidelt konstitutsioonilisele monarhiale · Kaotati ilma väljaostuta feodaalide isiklikud ees- õigused ja talupoegade kohustused; · Kiriku maade võõrandamine; · 26. august 1789. aastal võttis Asutav kogu vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" ; · 1790. aastal viidi läbi administratiivreform; · 1791. a võeti vastu Le Chapelier´i seadus; · 1791. a septembris võeti vastu konstitutsioon; · 1. oktoober 1791 tuli kokku Seadusandlik Kogu Kuninga kukutamine ja vabriik · 10. august 1792 puhkes uus rahvaülestõus; · 21.septembril tuli kokku Rahvuskonvent; · Kaotati kuninga võim; · Louis XVI hukati 21.jaanuaril 1793. a ; · Parempoolsed zirondiinid, · vasakpoolsed - jakobiinid · 1793. a mais kehtestati vilja, jahu ja leiva maksimum- hind;
valitses kuningas, kes juhtis konstitutsioonist ja parlamendist sõltumata.1791. aastal võtab Asutav Kogu vastu esimese konstitutsiooni, millega seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on üksteisest lahus. Pärast kuninga kukutamist kuulutatakse välja vabariik. Hiljem võetakse vastu veel mitu uut konstitutsiooni, millega seadusandliku ja täidesaatva võimu organid vahetuvad. Sellega oli absolutistliku monarhia aeg lõppenud. 1790ndate aastate alguses viidi läbi administratiivreform, mille alusel kaotati palju senised ametikohad ning maa jagati 83 departemanguks. Hiljem kaotati ka aadliseisus ning likvideeriti tsunftid, mis pani käsitöönduses aluse turumajanduse tekkele. Streigivõitlustele piiri panemiseks võttis Asutav Kogu 1791. Vastu La Chapelier' seaduse, millega keelati streigid ja töölisühigud. Tööinimeste õiguseid oli jällegi vähendatud, kuid neid oli siiski rohkem kui varasemal aja, enam
e monarhia kirikumaade võõrandamise seadus, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, administratiivreform (provintsid nimetati ümber), kaotati aadliseisus, aadli seisus kaotati, kaotati feodaalkord, tsunfti
kuningas on vallandanud neckeri , tõlgendati seda kui tagurliku riigipöörde algust; rahvas hakkas mässama; Rahvuskaart; bastille kindlus lammutati; Kuningas jäi troonile;munitsipaliteedid; pariisi kommuun; absolutism lõppes Refromidelt konstitutsioonilisele monarhiale Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon-Seitsmekümmnest punktist koosnev deklaratsioon; garanteeris põhilised inimõigused: õiguse vabadusele,omandile, julgeolekule ja vastupanule; omand on püha ja puutumatu; Administratiivreform; likvideeriti vanad kohtud, uue süsteemi alglüliks kujunes rahukohus; kaotati ka aadliseisus; Le Chapelier' seadus- keelati streigid ja töölisühingud; Prantsuse esimene konstitutsioon; riigikorra aluseks kujunes Montesquieu võimude lahutamise teooria; kodaniku õigused määras ,, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" ;30 sep. 1791 kuulutas asutav kogu välja üldise amnestia ja läks laiali; louis XVI avaldas aga manifesti milles teatas et revolutsioon on lõppenud;
minitsiipaliteedid ja Pariisi omavalitsus Pariisi kommuun. Asutava kogu tegevus: 4. 08. 1789. mitmed saadikud loobusid oma eesõigustest, otsustati kaotada kõik feodaalkoormised ja kirikumaksud (s.h kümnis) 26. 08. 1789. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" inimesed vabad, omand puutumatu. Nov. 1789. (piiskop Talleyrand ettepanekul) hakati riigistama kirikumaid. 1790. administratiivreform senine haldussüsteem asendati regioonide ja kommuunide omaga( püsib tänapäevani), kaotati aadliseisus (keelati aadlivapid,-tiitlid). 3. 09. 1791. Asutav Kogu võttis vastu esimese konstitutsiooni, täidesaatva võimu pea endiselt kuningas, seadusandliku võimusai Seadusandlik Kogu (valitakse). 1 Generaalstaadid seisuste esindused Konstitutsioonilise monarhia ajajärk 1791-1792 Valitsemiskorraldus 1791
sõjandust,majandust.*Natsionaal-liberaalid-kerge ja toiduainetetöösturid,intelligents.Kaitsetollide vähendamine,kultuuri,teaduse arendamine.*katoliiklik keskpartei-Kaitsesid katoliiklust.*Eduerakond- Töölised,väikeettevõtjad.Väga ebastabiilne partei.BISMARCK:oli karm liider.Reformid:tolliprobleem-2 erinevat poolt,kes nõudsid tollide alandamist ja tõstmist.B. tõstis 1879 poole võrra ja 1885 veel poole võrra.Maksupoliitika-Raha oli vähe,Bismarck tõstis kaudseid makse(käibe,myygi).Administratiivreform- liiduriik>maakond>amt>kyla.Kõikide yxuste juhid määras kõrgem tegelane.1871.rahareform,kasutusele tuli kuldmark(arveldusyhik)Bismarck oli luterlane ja yritas katoliiklust maha suruda.Koolireformiga kaotas katol.koolid.Saksastamine.1872 keelati Jesuiitide tegevus ja aeti välja.Maiseadused- *kõik vaimulikud peavad olema SKSmaal vähemalt 3a. õppind.*kõik katol. vaimulikud peavad tegema exami.*Usuvabadus*Riiklik abielu.Katoliku usu
Seadusandlik Kogu manufaktuuride monarhia kirikumaad kuulutati riigi omaks ja hiljem müüdi omanikud jms) sissetuleku eest maha, võeti vastu ''Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon'', administratiivreform, tsunftide likvideerimine (võeti ära tõke tööstuse arengult), Le Chapelier' seadus streigid ja töölisühingud kaotati ning PÕHISEADUSE VASTUVÕTMINE
annaabi.ee 
