detailsuse vähendamisel säiliks ruumiandmete omavaheline iseloomulik suhe. Generaliseerimisel ei saa arvestada ainult üksikuid objekte vaid objektide omavahelist ruumilisi ja sisuslisi seoseid, et iseloomulikud maastikumustrid oleks edasi antud. (Sisas, Suurna 2012: 35) Näiteid generaliseerimisest. Topograafiline kaart sisaldab peamiselt informatsiooni maapinnakohta, aga rahvastiku kaart võib rõhutada administratiivpiire, kuid ei pruugi maapinna kohta informatsiooni üldse näidata. Kaarti mõõtkavast tulenevalt oleneb, kui palju kaardiruumi saab kasutada ja kui detailne on andmete esitus. Kaardimõõtkava vähendamisel võib sama andmestiku esitamine muutuda kaardi andmetega liiga ülekoormatuks ja ka loetamatuks. Suuremõõtkavalisel kaardil üksikud hooned kõik detailselt. Keskmise mõõtkavalistel kaartidel võidakse üksikobjektid kujundada punktleppemärkidega ja teised
Kaardil ei ole kujutatud kõik asjad. Kui on suur maailma kaart, siis pole loogiline, et kaardil on märgitud kõik majad, sest vastasel juhul, ei saaks kaardist midagi aru. Sellepärast on igale linnale ja isegi igale piirkonnale vastav kaart. Kaitse poole pealt on kaart ja kompass väga oluline. Kaartidele kantakse sõbralike jõudude ja vaenlaste väed. Topograafiline kaart: Teed Asulad Veekogud Taimkate Reljeef Orinetiirid Administratiivpiire Majanduslikke objekte 25.11.2015 Demineerimiskeskus Demineerimisest rääkis meile õpetaja Toomas Kutsar. Ta näitas ka videot ja pilte. Video rääkis sellest, et ei tohi katsuda lõhkekeha, kui ei ole kindel, kas see on kahjutuks tehtud. Kindlasti tuleb kohe kutsuda demineerija. Samuti oli videos näha rängad juhtumid noortega, kes on ise kodus valmistanud lõhkeaineid. Need ei ole kunagi lõppenud hästi. Videos öeldi
164 6. KAART JA SELLE KASUTAMINE KAARDI TUTVUSTAMINE Kaart on maapinna vähendatud kujutis. Kaardil kujutatakse objektide piirjooni nii nagu nad pealt vaadates paistavad. Maastikul esinevaid objekte kujutatakse kaardil leppemärkidega. (pilt 6.1) Pilt 6.1 Topograafiline kaart on maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart, mis kujutab reljeefi, veekogusid, taimkatet, asulaid, teid, majandusobjekte, administratiivpiire ja orientiire. Topograafiline kaart on maastiku graafiline dokument, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid objektide ja reljeefide kohta. (Pilt 6.2) 165 Pilt 6.1 Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Mõõtkava esitatakse: · Arvmõõtkava · suhtarvuna (1:50 000); · murdarvuna (1/50 000);
kõigi NSV Liidu piirkondade täielik uni maakond. Samal ajal suurendati Viru fitseerimine, mis tähendas oblastite loomist ka maakonda Harju ja Järvamaa arvelt. Lisaks väiksemates liiduvabariikides. 1950. aastal loodi muudeti ka Tallinna administratiivpiire ning Leedu NSVs neli, 1951. aastal Gruusia NSVs mitmed alevid muudeti linnadeks. 1946. aastal kaks oblastit. 1952. aastal jõudis järg ka Läti ja tõsteti linna staatusesse KohtlaJärve ja Kiviõli. Eesti NSV kätte kumbki jagati kolmeks
kaovad paljud väiksemad kohanimed. See rajoniseerumine kahjulik ka nõukogude võimu poolt vaadatuna - tõi kaasa selge halduskulude kasvu ja loomulikult oli see väga soodne pinnas ka nõukoguliku bürokraatiaaparaadi kasvule. Neid teatuid negatiivseid momente adusid ka tollased võimulolijad - al 1954. aastast algab nõukoguliku haldusjaotuse korraldamine, kestis kuni 1964. aastani. Uute alevite ja linnade moodustamine, laiendati ka mitmete linnade administratiivpiire (Narva, Kohtla-Järve) ning tõi see kaasa teiselt poolt ka nõukogude arvu kärpimise - selle taga oli vajadus kärpida halduskulusid, aga seda ei käsitleda ainult selles võtmes. Tegelikult mõjutas seda protsessi ka maaelanikonna kiire vähenemine. Kolmandaks oli väga oluliseks mõjuriks ka kolhooside ühinemine - see protsess jäi mõjutama haldusjaotust mõjutama kuni 60. aastate lõpuni välja. 1960. kujuneb reaalseks võimukeskuseks kohalik majand - sellest
annaabi.ee 
