18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses
Hariduskulu ei ole aga alati lihtne eraldada teistest kululiikidest. Sellest tulenevalt on
EUROSTATi põhimõte olnud, et kindlalt hariduskulu ning ka muid kulusid sisaldavad
kululiigid lisataks tervikuna hariduskuludesse. Nii Eestis kui ka Lätis loetakse näiteks
4
haridusministeeriumi kulu hariduskuluks, kuigi loogiliselt on tegu administratiivkuluga.
(Kimmel S. et al. 2002: 7–8)
Hariduskulude osakaalu SKP-st leitakse nii, et võetakse kõik hariduskulutused kokku ja
leitakse kui suure osa see kogu SKP-st moodustab. See tähendab, et hariduskulutused
jagatakse SKP-ga ja korrutatakse 100%-ga.
Hariduskulutused moodustasid 2002. aastal 6,8% ja 2012. aastal 6,4% kogu
valitsussektori kulutustest. Sellest kahe aasta võrdlusest eeldaks aeglast hariduskulutuste
annaabi.ee 
