omavalitsuse õiguste laienemine, mis pani aluse Balti erikorrale. - Olulisi muutuseid tõi kaasa Katariina II ( 1762-1796) tõusmine Venemaa troonile, kelle eesmärgiks oli Baltikumi seniste privileegide kaotamine ja tihedam sidumine Venemaa põhialadega. - Katariina II kehtestas 1783.a. Baltikumis uue halduskorralduse- nn.asehalduskorralduse, mis kehtis 1783-1796.aastani - Asehalduskorraldusega muudeti senist administratiivjaotust: A) Eestimaa kubermangu neljale senisele maakonnale lisandus viies- Paldiski maakond ( kuni 1796.a.). B) Liivimaa kubermangu Eesti alale jäi viis maakonda- vanadest Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa ning kaks uut maakonda- Viljandimaa ja Võrumaa. C) Linnaõigused anti ka kahele uuele maakonnakeskusele- Paldiskile ja Võrule (sellega seoses oli Eesti alal 12 linna ).
korraldus jäi üldjoontes samaks. Välispolitsei 15.ringkonna asemel loodi 8 prefektuuri Raudteede prefektuuri esialgu ei tehtud, küll aga anti raudtee politsei komissarile prefekti õigused. Prefektuuride moodustamisel lähtuti põhimõttest, mille järgi politsei peab olema rahvale hõlpsasti kättesaadav, tööpiirkonnad peavad vastama politseiametnike tegelikule töövõimele ning tuleb tagada politseiasutuste juhitavus. Seejuures võeti arvesse Eesti Vabariigi administratiivjaotust ja väljakujunenud administratiivkeskusi, elanike arvu ja tegevusala politseiprefektuuri tööpiirkonnas , liiklusolusid jt. mõjureid , kindlasti ka riigikassat. Lisa 10: Arhiividokumendi koopia "Maakonnakonstaablite tegevus 1925.aastal" 2 lehel Leiti, et politseiorganisatsiooni otstarbekaks kujundamiseks on tahes-tahtmata vaja otsida õigeid lahendusi just katsetamise ja politseipraktika analüüsimise teel.. Nii täheldati, et
Võrreldes Lääne-Euroga on kihelkonnad suuremad: igas külas pole kirikut, sissetulek suurem ka. Latgales oli väga vähe kihelkondi. S-Ls on küllaltki palju vrd Lätiga. See seotud ka sellega, kuidas usk inimesteni jõudis. Nimed ajas muutunud. Hakati nimetama pühakute järgi (kiriku pühaku). Nt Jaani, Madise jne. Seejuures pole kihelkond kokku langev poliitilise jaotusega. Kirikute rajamine aga võimupoliitika osa 13saj, siis kirik omamoodi kindlus ja kirik seotud võimuga. Administratiivjaotust Eesti-Läti vahel polnud, kõnepruugis aga jagati keele alusel eestlasteks, liivlasteks ja lätlasteks. Vana-Liivimaa koosneb mitmetest iseseisvatest riikidest. Pärast 14saj keskapika kui Ordu sai Taani alad jagunes nii: Saksa ordu 67k, Riia ppk 18k, Tartu 19,6k, S-L 7,6k, Kuramaa 4,5k (km2) Piiskopkondadel teha vahet, kus piiskopil vaimulik võim – diötsees ja kus ka ilmalik – stift (stiftung – sihtasutus, st piiskopi kui kapiitli institutsioon) S-L diötseesi kuulus kohalik stift
annaabi.ee 
