Halliste rahvarõivad
kandjateks on valitsevalt naised ja lapsed. Rääkides riiete eripäradest, siis rahvariiete
kaunistamisel peale värvide ja erinevate lõigete kasutatakse ornamentikat. Ornament
koosneb geomeetrilistest ja loodusmotiividel ning põhineb sümmeetrial ja ka motiivide
liht- ja rütmilisel kordumisel. Igal paikkonnal olid erinevad mustrid ja kirjad, millega
tehti just oma rahvarõivas eriliseks.
Lõuna-Eesti rahvarõivarühma kuuluvad 19. sajandi administratiivjaotuse järgi Viljandi-,
Tartu- ja Võrumaal kantud rahvarõivad. Silmapaistvad on Mulgimaa, s.o. Halliste,
Karksi, Tarvastu, Paistu ja osaliselt ka Helme alad, sest seal on enim säilinud vanad
elemendid rahavarõivaste juures. Nii leiame Mulgi naisterõivaste kaunistustes värviliste
lõngadega tikitud arhailist taimeainelist ornamentikat.(Joon 1995)
Halliste rahvarõiva peamised osad
Halliste neiu rahvariide peamisteks osadeks on särk, vaip-seelik, puusapõll, vöö, sukad,
annaabi.ee 
